1. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kodus töötades kolleegidega lobisemisele aega ei raiska

Kaugtöö tagab mõistliku juhendamise ja organiseerituse korral töö tulemuslikkuse kasvu. Kui inimene teab, et pärast töö ära tegemist saab ta minna jalgpalli vaatama, ei raiska ta kõrvalistele tegevustele aega, nagu kontoris kolleegidega lobisemise näol võib juhtuda.

Siiski ei toimi iseenesest ka eesrindlikud süsteemid – nii peab ka kaugtöö puhul paarile võimalikule ohupunktile tähelepanu pöörama. “Mitteplaneeritult ja strateegiata töötades tekivad probleemid distsipliiniga,” hoiatas CPD arenduskeskuse tegevjuht Klaas-Jan Reincke.

Ta rõhutas, et juht peab tiimis rääkima kaugtöö riskidest, seletama töö olulisust ja nõudma resultaate, vajadusel meeskonnaliikmeid õigele teele suunates. Ülesande, kuidas jõuda tulemusteni, peab aga töötaja sõltuvalt projektist ise või kolleegidega lahendama.

Reincke usub, et kaugtöö edukuse alustalad on toetus, usaldus ja tulemus. Kui üks kolmest punktist jääb kõrvale või on ebapiisav, saavutatakse vastupidine efekt. “Kuigi igaühele ei sobi ega peagi kaugtöö sobima, on ebaõnnestumiste põhjusteks peamiselt strateegiad ja inimesed, kes süsteeme juhivad,” sõnas ta.

Reincke sõnul on projekti õnnestumisel ülioluline kolleegide toetamine ning hädavajalik on motivatsioon. Ta rääkis tehtud uurimusest, milles arvestati selliste Hollandi, Inglismaa, USA ja teiste riikide ettevõtete majandustulemusi, mis hakkasid kasutama kaugtöö võimalust. Nende ettevõtete efektiivsus tõusis kakskümmend protsenti, lisaks üldkulude kokkuhoid – meeskonnaliikmed hakkasid aega enam väärtustama ning tulemused olidki tõhusamad.

Aja kokkuhoid määrab valiku. Reincke toob näite – kui valida büroos kolleegidega jutustamise, mille jooksul kaotad ajataju ja lükkad kohustusi edasi, või kodus olemise vahel, samas teades, et kui töised toimetused tehtud saavad, võib õhtul meelelahutusega (näiteks jalgpalli vaatamisega) tegeleda, ei pea pikalt mõtlema, kumb variant näib väljakutsuvam.

Tihti on vestlused ja koosolekud neti või Skype’i kaudu tõhusamadki, võrreldes vestlusega silmast silma, märkis Reincke.  CPD Arenduskeskus pole oma tiimi liikmetele kehtestanud rangeid tööaja ja büroos viibimise reegleid. Vajadusel tegutsetakse kontoris või kaugtöötatakse näiteks kodus, kohvikus või lennujaamas – koht sõltub vajadusest, mitte vastupidi. Pealegi on nõustamine ja koolitamine valdkond, milles rakendavad end loomingulised inimesed ning igaühel on personaalselt välja kujunenud lemmiktöötamiskohad, kus saab sajaprotsendiliselt keskenduda, et saavutada efektiivseid tulemusi.

Autor: Urve Vilk, Ain Kivesti

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700