Noored emad jäävad teise penisonisamba kompensatsioonirahast ilma

Tänavu alustas riik taas teise samba pensionimaksetega, millest saavad aastail 2014-2017 enam osa inimesed, kes vahepealsel riigipoolsete maksete pausiperioodil ise teise samba maksetega jätkasid. Siiski ei jõua taastunud maksed kõigi vahepeal maksmisega jätkanuteni ning riigi poolt aastal 2014-2017 lubatud kompensatsioonist jäävad ilma kodused emad ja töötud, vahendas Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus.

„Paraku jäävad noored emad, kes küll mullu oma brutopalgast kenasti 2% tasusid, nüüdseks aga lapse sünni järel koduseks on jäänud, taastunud riigi poolsest 2%-lisest maksest ilma ja saavad vaid kõigile vanemahüvitise saajatele ette nähtud 1-protsendilise makse. Ka ei arvata vanemahüvitiselt maha inimese enda makset pensionifondi. Seega ei saa täna vanemahüvitist saavad naised oma teise samba pensionifondi pooleteise aasta jooksul panustada rohkem kui 1% hüvitise määrast, mille riik tasub,” selgitas Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse juht Piret Suitsu.

Kui noor ema soovib olla kodune kauem kui vaid vanemahüvitise maksmisel perioodil, kaotab ta peale vanemahüvitise lõppu kuni tööleasumiseni üldse õiguse teise samba makseteks, seda olenemata sellest, kas ta vahepeal ise makseid tasus või mitte. See tähendab aga pikemas perspektiivis juba suurema summa kaotamist, kuna alates tulevast aastast taastuvad riigipoolsed 4%-lised maksed teise pensionisambasse.

Naistele, kes sünnitavad lähiaastatel ja tasusid ise riigipoolse pausi ajal kogumispensioni makseid, on pilt veelgi ebamugavam. „Kui riigipoolse kompensatsioonimehhanismi kohaselt on vabatahtlikult makseid jätkanud inimestele aastail 2014-2017 riigi poolt lubatud lisada teise samba pensionifondi 4% asemel 6% brutopalgast, siis koduseks jäävad naised saavad riigilt endiselt vaid 1% vanemahüvitisest. Töötades keskmist palka (orienteeruvalt 800 eurot) teeninud naise jaoks tähendab see pooleteise aasta jooksul kaotust pensionifondi sissemaksetes orienteeruvalt 1008 eurot, mis 35 aasta pärast võiks pensionifondide tänaseid tootlusi arvestades väärt olla pea 8190 eurot ehk ligemale 128 000 krooni. Pikemas perspektiivis tähendab see naiste ja emade seisukohast väiksemat pensioniraha ning paraku ka suuremat vaesusriski eakana,“ nentis Suitsu.

Sarnane probleem puudutab töötuks jäänud või tulevikus jäävaid inimesi, kes vabatahtlikult teise samba makseid pausiperioodil jätkasid: kui nad on kompensatsiooniperioodil ilma tööta, jäävad nad ilma ka riigipoolsetest hüvitismaksetest. Tänased töötud jäävad aga peale töötukindlustushüvitise lõppu ilma taastunud riigipoolsest 2%-lisest maksest brutopalgalt, tuleval aastal aga juba 4%-lisest.

Pensionisüsteem ei võta arvesse erandeid ja elusündmusi ning lisaks eeltoodud näidetele mõjutab pensionifondi sissemaksete suurust vastavalt positiivselt või negatiivselt sissetulekute tõus või langus nimetatud ajaperioodidel. Näiteks, kui inimene esitas maksete jätkamise taotluse, kuid töö kaotamise tõttu sissemakseid ei teinud, on tal siiski võimalik tööle asudes aastatel 2014-2017 teha suuremas mahus sissemakseid.

"Uuringud näitavad, et elanike usaldus pikaajalise kogumise suhtes on madal. Kõik erandid, mille puhul süsteemiga liitunud inimesed tunnevad, et neid ei kohelda paindlikult ja õiglaselt ning antud lubadused ei kehti, kahjuks ei kasvata usaldust, “ nentis Suitsu.

Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kohustusliku kogumispensioni makse tasumist ei toimu, kui inimene tööl ei käi ja puudub sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.

Aastal 2009. peatati riigipoolsed maksed teise samba pensionifondidesse pooleteiseks aastaks. Inimestel oli võimalus selle aja jooksul ise vabatahtlikult makseid jätkata või ka endapoolsed maksed peatada. Neile, kes ise maksetega jätkasid aastatel 2010-2011, lubas riik kompensatsioonimehhanismi – aastail 2014 kuni 2017 maksab riik tavapärase 4% asemel sambasse omalt poolt 6%.

Kogumispensioni teise samba sissemakseid jätkas perioodil 1. juuni 2009 kuni 31. detsember 2010 vabatahtlikult üle 200 000 inimese ehk 37 protsendi liitujatest. Käesoleva aasta 31. jaanuari seisuga saavad vanemahüvitist 17 041 inimest ja töötuna oli arvel 66 810 inimest.

 


 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine