3. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaugtööd saab rakendada pea igas organisatsioonis 

Kaugtöö meetodit saab rakendada põhimõtteliselt igas ettevõttes. Küsimus on pigem selles, kas firma juhtkond leiab mõtte ja oskab kasutada süsteemi tulemuslikult.

Arvestades kommunikatsioonivahendite võimekust ja vaadates ummikutes vaevlevaid töölesõitjaid, ei kahtle ilmselt keegi, et kaugtöö ehk töiste ülesannete täitmine määramata ajal ja asukohas on töö tegemisel üha sagedamini kasutatav meetod.

“Olen just viimasel aastal täheldanud, et paindlik töötamine on tõusev trend,” kinnitab Eesti Kaugtöö Ühingu juhatuse liige Ave Laas. 

Kaugtöö meetodit saab rakendada põhimõtteliselt igas ettevõttes. Küsimus on pigem selles, kas firma juhtkond leiab mõtte ja oskab kasutada süsteemi tulemuslikult. “Selveri müüjad ja Kalevi kommipakkijad ei saa, kuid pole olemas organisatsiooni, kus ei saaks teatud ametikohtade puhul ja teatud mööndustega kaugtööd teha,” kinnitas Laas.

Asukoht, kus tööülesandeid kontorist eemal täita, on personaalne ja sõltub töötajast. Peale kodus töötamise võimaluse sobivad selleks Eestis tegutsevad avalikud internetipunktid, mida on rohkem kui viissada.

Paraku vaid umbes seitsmekümnes neist on võimalik kaugtööd süvenenumalt teha, rääkis Laas, sest tihti jääb internetipunktides vajaka nende ruumikusest ja vaikusest. Eestis on olemas ka spetsiaalsed kaugtöökeskused. Võimalusi on veelgi, alustades pargipingil ning lõpetades autoroolis töötamisega.

Orientiiriks on tulemus. Laasi sõnul tähendab tark ja tõhusalt toimiv töökorraldus seda, et töötajale määratakse vastutus, abistatakse probleemide ilmnemisel ning seejärel oodatakse juba orientiiri lõpp-punkti. ?

Laasi sõnul on Eesti mitme Euroopa riigiga võrreldes õigel suunal liikumas ega pea ennast majajäänuna tundma. Šotimaal, Hollandis ja Hispaanias hakati kaugtöö etappe juba üheksakümnendatel kaardistama. Ka Eestis on etapid läbitud, kuid pole lihtsalt üles täheldatud. Kui hollandlaste juhtimispõhisest kaugtöömeetodist on meilgi palju õppida, siis näiteks hispaanlased jälgivad põnevusega eestlaste ID-kaardi kasutamise ja teiste infotehnoloogiliste võimaluste arengut.

Autor: Urve Vilk, Ain Kivesti

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700