Perefirmadele on iseloomulik keskendumine pikaajalisele, mitmeid põlvkondi hõlmavale tööle, tugev pühendumine kvaliteedile ja selle seosele oma perekonna
nimega ning inimlikkus töökohal, kus töötajatest hoolitakse tihti sarnaselt
oma laiendatud perekonnaga. Üle 90 protsendi Põhja-Ameerika ja suur osa
maailma ettevõtetest on perekondade omanduses, näiteks United Colors of
Benetton, Estée Lauder, Playboy, Gucci, Carnival Cruise Lines, Harley-Davidson,
Ford Models, Forbes ja Ford Motor.
Peamised eelised perefirmas töötades on vabadus, sõltumatus ja kontroll,
samuti paindlikkus ja loovus. Kontakt juhtkonnaga on vahetum, usalduslikum
ja vähem bürokraatlik, uute põlvkondade toomine ettevõttesse lihtsam. Probleemseks võivad kujuneda pärimisjärglus (kui vanem põlvkond ei võimalda nooremale kasvuruumi ega anna juhtimist üle), identiteedi kujunemine ja suhted õdedevendade vahel.
Edukates perefirmades osalevate pereliikmete rollid ja kohustused on selgelt
määratud. Soolised stereotüübid, mille kohaselt mees juhib ja naine kas abistab
või on lausa “nähtamatu”, on muutumas. Keerulisem on oma laste ülemuseks
olemise roll. Võib juhtuda, et ülemusena tuleb hilinev ja halba eeskuju näitav alluvast poeg vallandada, kuid isana võib see asi kurvastada, et poeg vallandati.
Ideaalis peaks isa olema järeltulevale põlvele eeskujuks ja õpetajaks, kohtlema
oma lapsi võrdselt ja tutvustama neile kõiki äri aspekte, kuulama nende mõtteid
ja lubama teha vigu. Ta võtab äri kui meeskonnatööd ja annab ohjad üle, enne
kui lapsed saavad 35.
Naised kalduvad ilmutama huvi perefirma juhtimise vastu siis, kui nende vennad ei ole tugevad juhid, kui neil endal pole meest või lapsi ja kui isa palub neid firmasse tööle tulla. Juhtimisest hoidutakse juhul, kui neil pole piisavalt teadmisi või oskusi, nad tunnetavad takistusi omaenda pere poolt ega saa julgustust oma isalt või abikaasalt.
Isade ja poegade töösuhe sõltub sellest, millises eluetapis mõlemad parajasti on.
Kui pojad on vanuses 17–22, otsimas oma identiteeti ja eraldumas perekonnast,
on kehv kommunikatsioon tavaline. Isa on siis enamasti neljakümnendates ja
samuti oma identiteeti üle vaatamas ja elu hindamas. Nad tahavad anda oma
elule tähendust ning rakendada võimu ja kontrolli, mis on aga vastuolus poegade
tolle hetke vajadustega.
Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.
Autor: Kaisa-Kitri Niit, Urve Vilk