8. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tasakaal töö ja eraelu vahel

Kui Eestis on tööpuuduse tõttu peamised probleemid töö leidmine, töö hoidmine või palk, tegeldakse Põhjamaades tasakaalustatud töö ja puhkeaja leidmisega, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Viimastel aastatel on palju arutletud, kuidas tasakaalustada tööd ja eraelu ning pakutud välja mitmeidki häid mõtteid. Aina enam on leitud teaduslikke tõendeid, et

töökoormus mängib tähtsat rolli inimese elukvaliteedi tõusus või languses. Pikkade tööpäevade, suure töökoormuse ja keeruliste olukordade tõttu on töötajal

tõeliselt raske püsida vaimselt ja füüsiliselt tasakaalus ning leida aega eraeluks.

Põhjamaades on aktiivselt hakatud otsima lahendusi, kuidas vältida ebasoovitavaid sotsiaalsed tagajärgi ning leida viise tööaja korrastamiseks.

Skandinaavia maades on ülejäänud Euroopa riikidega võrreldes töö ja eraelu

vahel suurim rahulolu ja tasakaal. Hästi väljatöötatud heaolusüsteem väljendub

mõõdukas töötundide arvus, mis mõjutab töötempot ja tööealiste inimeste ajaplaneerimise võimalusi. Sellele vaatamata esineb inimestel stressi, mida põhjustab töö intensiivsus. Suur protsent on ka neid, kes kogevad unetust ja ärrituvust. Need asjaolud on märgitud ära ka viimase aja raportites. Probleem muutub eriti teravaks, kui töötajad mis tahes erialal on sunnitud võtma oma tööd koju kaasa, olgu see psühholoogilises mõttes (muretsedes oma töö pärast tööpäeva lõppemise järel) või reaalselt (tehes tööd pärast tööaega).

Üldiselt iseloomustab Põhjamaade tööjõuturu arengut suund, et töötajad saaksid

üha enam mõjutada seda, kus ja millal tehakse tööd ja milline on töö sisu. Sellist

tüüpi tööelu korraldamisel mängivad olulist rolli ka mitmed muud tähtsad tegurid,

sealhulgas tööga hõivatus, tootlikkus ja tegevuse mõtestatus. Viimaste aastate

uuringute eesmärk ongi jõuda lahendusteni, mis annaksid suurema vabaduse ise

valida, kus ja millal töötada, kuid samas tooks esile positiivse tasakaalu töö ja

eraelu vahel. Seda tüüpi paindlikkus sunnib inimesi suuremat enesedistsipliini hoidma ning võib kaasa tuua ebatavalisi nõudeid, pikendada tööpäevi ja vähendada kindlustunnet.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Urve Vilk, Taavi Alas

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700