5126 läbikukkumist

Leiutajad on loomupärased läbikukkujad. Nad ebaõnnestuvad sagedamini kui õnnestuvad, kuid suudavad ebaõnnestumisi nautida, kirjutab Carmine Gallo raamatus "Innovatsioon. Steve Jobsi seitse saladust".

Briti leiutaja James Dyson suhtus kirglikult tehnikasse, disaini ja tolmuimejatesse. Just nimelt tolmuimejatesse (igasugustesse asjadesse võib kirglikult suhtuda).

1978. aastal vihastas ta müügilolevate tolmuimejate peale, mille imemisvõimsus tolmu kogudes kadus. Põhjus oli tolmukotis, mis täitudes umbe läks ja seetõttu imemisvõimsust vähendas.

Dyson nägi idee kallal vaeva viis aastat, elas kunstiõpetajast abikaasa palgast ja 5127. katsel valmis tolmukotita tolmuimeja töötav versioon.

“Peaaegu iga päev tahtsin käega lüüa,” rääkis Dyson. “Aga noorena harrastasin muu hulgas pikamaajooksu ja jooksin korraga kuni viisteist kilomeetrit. Ma tegin päris häid aegu, aga mitte sellepärast, et olin füüsiliselt heas vormis, vaid tänu oma kindlameelsusele. Õppisin, et hetkel, mil sa tahad tempot alla lasta, tuleks seda hoopis tõsta. Pikamaajooksus ületad sa oma valuläve. Sama kehtib teadus- ja arendusprojektide puhul või ükskõik millise firma asutamisel. Tekib õudne hetk, mil ebaõnnestumine vahib sulle otse näkku. Aga kui sa veel veidi vastu pead, hakkad sellest august välja ronima.”

Enamik inimesi oleks esimeste nurjunud katsete peale käega löönud, aga Dyson ei andnud alla. Ta nautis ebaõnnestumisi, sest see on inseneridele omane – nad nuputavad, katsetavad, proovivad uusi ideid. Nad leiavad sellest innustust. Kui sa oma tegevusest innustust ei saa, tee midagi muud, sest suure tõenäosusega sa tehtavaga edu ei saavuta. “Mul pole ebaõnnestumise vastu midagi. Olen ikka mõelnud, et koolilapsi tuleks hinnata nende ebaõnnestumiste järgi. Laps, kes katsetab veidrate asjadega ja kogeb enne eesmärgile jõudmist sageli ebaõnnestumisi, on tõenäoliselt teistest loovam,” ütles Dyson.

Dyson on oma 5126 ebaõnnestumise üle nii uhke, et pani läbielamised – Dysoni loo – kirja väiksesse bukletti, mis pannakse kaasa igale tema firma müüdud tolmuimejale. Ehkki toote valmistamisele kulus viis aastat, oli see alles algus.

Dysoni leiutise lükkas korduvalt tagasi sedavõrd tuntud ülemaailmne ettevõte nagu Hoover, mille lühinägelikud juhid nägid ainult kiiret kasumit tolmuimejakottide müügist. Hooveri juhid keeldusid Dysoni leiutist töösse võtmast, ehkki tunnistasid, et see töötab hästi. Dyson on öelnud, et nagu vajadus, on ka viha ja pettumus suurimad innustajad. Kuna tema leiutist ei ostnud ükski ettevõte, müüs Dyson tolmuimejat otse tarbijatele ja mitte Inglismaal, vaid Jaapanis. Jaapanlastele hakkas Dysoni disain ja funktsionaalsus meeldima. Dysonist saigi lõpuks hitt leiutaja koduturul ja suurima läbimüügiga tolmuimeja Suurbritannias, möödudes tolmuimejatest, mille tootjad olid omal ajal Dysoni idee tagasi lükanud.
Kui sinu elul on eesmärk, oled võimsas hoos.

Hoover tunnistas hiljem otsekoheselt oma viga: üks ettevõtte juhte nentis, et nad oleksid pidanud Dysoni idee ära ostma ja maha matma, et see iialgi päevavalgust ei näeks. Sel moel oleks Hooveri ülekaal säilinud. Paljude juhtide jaoks pole innovatsioon – uued ideed, mis muudavad inimeste elu paremaks – nüüd ega ka edaspidi oluline osa nende ettevõtte olemusest.

Üks Forbesi ajakirjanik küsis kord Dysonilt, miks ettevõtted ütlevad, et tahavad palgata novaatoreid, aga palkavad ikkagi “truid hingi” ehk inimesi, kes on aastaid täitnud sama ülesannet teistes firmades. Dyson vastas: “Probleem on selles, et igal ettevõttel on kaadriosakond ja talendiotsijad ning sa pead täitma erinevaid ankeete. Hiljem püüavad nad värvata inimesi, kes vastavad ankeetidesse kirja pandule. Võitlen pidevalt idee vastu, mis käsib palgata kogenud inimesi. Selle kohta on jube väljend: pea ees töösse sukelduma. Ma vihkan seda. Mõnikord võivad sellised inimesed ju ideaalselt sobida, aga enamasti on nad saanud valet sorti kogemuse ja sa pead nad ümber õpetama. Mina eelistan palgata töötajaid otse ülikoolist või siis neid, kes on töötanud mingil teisel alal, ent millegi huvitava kallal. Värbajaid on väga raske sel moel mõtlema panna.”

Loe pikemalt Carmine Gallo raamatust "Innovatsioon. Steve Jobsi seitse saladust".


 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine