Ometi sain ma reaalsuses 5 õppepuhkuse päeva kasutades (E-R, seega ei sisaldanud see ei nädalavahetust ega riigipüha) 2 tööpäeva võrra vähem tasu kui oleksin saanud tööl olles. Ettevõtte raamatupidaja põhjendas seda puhkusetasu arvutamise korraga. Haiguslehel ma olnud ei ole, seega ei tohiks ka minu keskmine töötasu isegi juhul, kui võtta arvesse 6 viimase kuu keskmist töötasu, kuidagi väiksemaks muutuda. Samal ei ole kehtivas nimetatud seaduses viidet arvutamise korra kohta, küll aga oli sellekohane viide eelmises redaktsioonis. Kuidas on õige?
Vastus: Selgitan, et (keskmine) töötasu puhkuse ajal ei saa säilida. See arvestatakse välja iga kord arvutamise vajaduse tekke kuust lähtuvalt eelnenud kuue kuu jooksul välja teenitud töötasude järgi. Kuna õppepuhkust antakse kalendripäevades, tuleb töötajale maksta ka keskmist töötasu kalendripäeva põhiselt.
Keskmise töötasu arvutamist puhkusetasu, sh õppepuhkuse tasu maksmisel reguleerib § Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a. määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi VVm nr 91) § 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/13191217 .
Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse viimasel kuuel kuul töötasuna teenitud summad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Päevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel, nt puhkusel ja töövõimetuslehel viibimise aeg. Seega ei saa ajutine töövõimetus keskmist töötasu otseselt vähendada.
Juhin tähelepanu, et töölepingu seaduse § 54 lõike 3 kohaselt ei arvata rahvuspüha ja riigipühi üksnes põhipuhkuse arvestamise aluseks olevate kalendripäevade hulka. Seetõttu jäävad õppepuhkuse keskmise kalendripäeva töötasu arvutamisel arvestuse aluseks olevate (kuue kuu) ja ka puhkuse kalendripäevade hulka nii rahvuspüha kui ka riigipühad (VVm nr 91 § 4 lg 1 kohaselt) ja keskmise kalendripäeva töötasu erineb omakorda põhipuhkuse kalendripäevatasust.
Autor: Urve Vilk, Kaia Taal