Tööõnnetuste kindlustamise kulu jagavad tööandja ja töövõtja

Pikki aastaid on räägitud vajadusest muuta tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse regulatsioon kaasaegsemaks, viimaks jõuti koalitsiooniläbirääkimistel uue kindlustuse kehtestamisel ka kokkuleppele.

"Tänane tööõnnetuse- ja kutsehaiguse regulatsioon ei ole just kõige eeskujulikum ja see vajab kindlasti täiendusi. Täna peab töötaja tööõnnetuse tekkel tööandja käest hüvitise saamiseks üldreeglina minema kohtusse, kui tööandja pole vabatahtlikult nõus seda tegema," rääkis reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Tema hinnangul on tööandjate solidaarsete sissemaksete näol loodav ühiskassa kohtuvaidluste vältimiseks ja töötajate olukorra leevendamiseks kindlasti motiveeriv nii tööandjate kui ka töötajate poolele.

Täna otsitakse süüdlasi. Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse esimehe Harri Taliga sõnul on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus asi, mida Eesti riigil on väga vaja. "See on väga oluline motivatsioon tööandjatele töökeskkonna parandamiseks ning töötajate tervise kaitseks," kinnitas ta.

Taliga märkis, et selle kindlustuse kaudu motiveeritakse tööandjaid parandama töötingimusi, mis Eesti kontekstis tähendab seda, et pikas perspektiivis on võimalik oluliselt kokku hoida ka tervishoiukulusid ehk väheneb ka haigekassa koormus.
Teiseks likvideerib see ametiühingujuhi hinnangul ebanormaalse olukorra, kus tänase seaduse järgi peab tööõnnetuse või kutsehaiguse kahjud hüvitama süüdlane. Teisisõnu keskendub tänane seadus süüdlase otsimisele. Kindlustuse eesmärk on aga võimalikult kiire õnnetuse või haigusele eelneva olukorra taastamine ehk inimese tagasitoomine tööturule, lausus ta.

"Kui meil on suur häda sellega, et meil ei jätku töökäsi, siis see kindlustus aitab ühest küljest vähendada kahju, mis tekib sellest, et inimeste töövõime varakult väheneb. Teisest küljest need, kellel see on vähenenud, saavad ümberõpet selleks, et nad ei jääks koju nurka istuma ja leiaksid töö," rääkis Taliga.

Maksavad mõlemad osapooled. Hanno Pevkuri arvates peaks kindlustusmaksete tasumise huvi olema kahepoolne. "Tööandja huvi võiks olla korraliku töökeskkonna loomine, et seal tööõnnetusi ei juhtuks ning kutsehaigusi tekiks," rääkis sotsiaalminister. Mida parem on töökeskkond, selle võrra võiks tööandja makse solidaarsesse fondi olla ka diferentseeritud, lisas ta.

Teisalt, kui töötaja käib regulaarselt tervisekontrollis ja hoolitseb oma tervise eest, siis võiks Pevkuri meelest ka tema makse olla fondi selle võrra väiksem.
"Võiks ikkagi kaaluda nii, et see oleks veidi sarnane töötuskindlustusmaksega, sest kui tekib kindlustusjuhtum, siis saavad mõlemad pooled sealt katet," arvas ta.
Harri Taliga märkis aga, et kogu maailma praktika puhul tasub kindlustusmakset tööandja. "Kuna töökeskkond on puhtalt tööandja kontrolli all, siis maksta seda kindlustus saab ainult tööandja. Ei ole võimalik, et see koormus langeb töötaja õlule, kuna töötaja ise ei saa kehtestada sobilikke töötingimusi," põhjendas ta.
Tööjõu üldine maksukoormus väheneb. Seda, kui suureks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse maksumäär kujuneb, sotsiaalminister prognoosima ei soostunud. Ta kinnitas vaid, et kindlasti on üldine eesmärk tööjõu maksukoormuse summa summarumi vähendamine.

"Kui võtame tänase töötuskindlustusmakse, siis selle vähenemine peab olema selle võrra suurem, et ka tööõnnetus ja kutsehaigused võimalikult hästi ära kindlustada," märkis Pevkur.
Harri Taliga arvas, et kuigi maksu suurus sõltub väga paljudest asjaoludest, jääb see tõenäoliselt 1-2 protsendipunkti vahele.
Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul ei saa kokkuleppe kohaselt praegu veel ajakirjanduse vahendusel koalitsiooniläbirääkimiste nüanssidesse laskuda. Valitsusliidu loomise läbirääkimistel osalenud IRLi liikmetelt ei õnnestunud Äripäeval eilse päeva jooksul kommentaari saada.

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Birjo Must

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

BVT PARTNERS otsib BÜROOJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. juuni 2018

Teabevara