Kuidas käituda rahalistes raskustes?

Ei maksa loota, et olukord laheneb iseenesest – isegi siis, kui rahalised raskused tunduvad olevat ajutised. Probleemiga tuleb tegeleda, enne kui see veelgi suuremad mõõtmed omandab, kirjutab tarbijaveeb minuraha.ee.

Viimase aasta jooksul on 42% eestimaalastest kogenud olukorda, kus nende sissetulek ei kata täielikult kulutusi, selgus uuringust „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“.

Kui tulud ei katnud kulusid, oli uuringus küsitletute seas kaheks peamiseks käitumisviisiks kulude vähendamine (39%) ja laenamine perelt või sõpradelt (31%). Üheksa protsenti vastanuist aga kasutas rahanappusesse jäädes krediitkaarti, et arvete ja toidu eest maksta.
 
Seejuures ei ole ajutistesse rahalistesse raskustesse sattujad mitte ainult väikese sissetulekuga inimesed. Uuring näitas, et olukordi, kus kulutused ületasid sissetulekut, tuli ette 36% vastanuist, kelle netosissetulek pereliikme kohta oli üle 7500 krooni kuus.
 
Kuigi rahalistesse raskustesse sattumise üks põhjus võib olla majanduskriis ja selle mõjud näiteks tööhõivele, siis ei saa mainimata jätta ka inimeste harjumatust või oskamatust oma rahaasju pikemaajaliselt ette planeerida. Uuringu põhjal ei sea endale pikemaid rahalisi eesmärke 60% küsitletutest ning kõige levinum planeerimisperiood on üks kuu ehk palgapäevast palgapäevani.
 
Kuidas rahalistes raskustes käituda?

Ei maksa loota, et olukord laheneb iseenesest – isegi siis, kui rahalised raskused tunduvad olevat ajutised. Probleemiga tuleb tegeleda, enne kui see veelgi suuremad mõõtmed omandab.
Alustuseks tuleks üle vaadata oma pere-eelarve või kui seda veel pole, tuleks pere-eelarve kindlasti koostada, et saada täpne ülevaade oma tuludest ja kuludest ning leida võimalusi säästmiseks. Kindlasti tasub eelarvet tehes tulevikku vaadata ja mõelda, millised muudatused sissetulekutes võivad ees oodata. Vastavalt sellele saad järgnevate kuude jaoks koostada range eelarve, kus tulud ja kulud peaksid saama tasakaalu.
 
Kui sul on võetud mõni laen – olgu siis eluasemelaen või tarbimislaen – ja näed, et lähikuudel võib selle tagasimaksmisega probleeme tekkida, võta kohe ühendust laenuandjaga. Kindlasti ei tohi venitada ja laenu võlgnevusse lasta! Laenuandja poole pöördudes selgita oma olukorda ja uuri, millised oleksid võimalikud lahendusvariandid. Sulle võidakse pakkuda näiteks maksepuhkust või igakuise laenumakse vähendamist koos laenu tagasimaksmise aja pikendamisega. Enne ükskõik millise lahenduse kasuks otsustamist püüa analüüsida, mida see sulle tegelikult tähendab. Missugused lepingumuudatused sind ootavad, missuguseid kulutusi see kaasa toob?

Näiteks laenuperioodi pikendamisel väheneb küll igakuine kuumakse, kuid kokkuvõttes maksad laenuandjale rohkem intressi. Maksepuhkuse vormistamisel tasub teada, et enamasti antakse see kuni kuueks kuuks ning reeglina laenu põhiosale – intresse tuleb aga edasi maksta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ühe laenulepingu tingimuse muutmine võib kaasa tuua ka mõne teise laenulepingu tingimuse muutmise – näiteks võib pank seada maksepuhkuse andmise eelduseks sinu riskimarginaali tõstmise.

Kindlasti ei tohiks ajutiste rahaliste raskuste leevendamiseks võtta ülikõrge intressiga SMS-laenu. Laenates kuuks ajaks 200 eurot, võib tunduda tagasi makstav 250 eurot mitte väga suure summana, kuid kui arvutada, kui suur on sellise laenu intress aasta baasil, on tulemuseks 300%. 

Uuringu „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ viis Faktum & Ariko Rahandusministeeriumi tellimusel läbi 2010. aasta oktoobris ja novembris. Valim oli 1000 inimest vanuses 18–74 aastat.

Loe makseraskustes käitumise kohta siit. 

Tutvu uuringuga „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“.

Vaata, kuhu pöörduda probleemide korral.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kirjutab tarbijaveeb minuraha.ee

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine