23. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas tuua ettevõte ja töötajad kriisist välja?

Päeval, mil saabuvad esimesed teated Jaapani katastroofist, istuvad Vanalinna hotelli väikeses seminariruumis kriisispetsialistid. Osa neist on nõu ja jõuga abistanud riike inimohvrite rohketes kriisides nagu kuue aasta tagune tsunami või Iisrealis detsembris puhkenud metsapõlengud.  

Kolm aastat tagasi Soome Nokia linnas veekatastroofis abiks olnud Hannu Rantanen ütleb, et vaevalt jõudis ta Eestisse, kui jälle häda käes – algas Jaapani aegade suurim ja pikim maavärin.

Praeguse seisuga on hukkunuid juba üle 20 000 inimese. See mõõde on raskesti tajutav. Küll aga esineb kriise igal tasandil, nii ülemaailmsel kui ka isiklikul. Kriis võib olla seotud ka ettevõtte inimestega.

Ettevõtte jaoks on kriis ebameeldiv ja negatiivse mõjuga sündmus, mis eranditult alati seab ohtu firma edasise eduka tegevuse. Iga kriisi eelduseks on traumaatiline sündmus. Näiteks tootmisest läheb müüki praaktoode, mis võib kahjustada tarbijate tervist. Hoones puhkeb tulekahju. Töötajat või töötajaid ründab vägivaldne klient. Kolleeg saab vigastada raskes tööõnnetuses.

On kümneid põhjused, mis võib ettevõttes inimesed rööpast välja viia. Seejuures on huvitav fakt, et isikliku kriisi läbielamiseks ei pea ise olema otsene kannataja – piisab ka sündmuse tunnistajaks olemisest.

Kriisikommunikatsiooni tundjad ütlevad seminaril, et tunnevad end autsaideritena. Juhid tegelevad igapäevaste asjadega ega vaeva oma pead sellega, mis võib juhtuda. Paljudel pole aimugi, kuidas käituda kriisis töötajaga ja milliseid etappe kannatanu läbi elab. Lisaks sellele pole ka kõik ettevõtted kriisisituatsiooniks plaani koostanud ega oska võib-olla ka tagantjärele kogetust õppida.

Rantaneni sõnul on kriisisituatsioonis tõeliseks väljakutseks toimetulek ajakirjanikega ja valede faktidega. Ehk täpsemalt - kuidas tagada, et just õige info jõuab ajakirjandusse.

Rantaneni arvates on tüüpiliseks veaks, et kriisis tegutsetakse rohkem kui mõeldakse. Pealegi käitub igaüks, nagu paremaks peab.

Niiviisi võib ettevõttest välja minna valeinfot. Seda eelkõige seetõttu, et sageli on kriisis keeruline mõista, mis on sündmuse põhjus ja mõju. Rantanen räägib, et samasugune olukord tekkis ka Nokia linna veekatastroofi juures. Inimesed nägid, et joogivesi on imelikku värvi ja lõhnab halvasti. Samas ei teatud pikalt, mis veel viga on. Alles hiljem selgus, et segunesid reo-ja joogivesi. Tervisehädadega pöördus seejärel haiglasse umbes 6 000 Nokia elanikku.

Teadmatusest avalikkuse ette jõudnud väärad faktid külvasid vaid paanikat. Pigem oleks aidanud konkreetsed juhiseid, mida nad tegema peaksid.

Samamoodi on halb, kui infot on vähe. Kriisispetsialist Zvi Reich räägib hiljutise Iisreali ajaloo suurima metsatulekahju näitel, et valitsus oli äärmiselt hästi organiseeritud: põlengu kustutamiseks kutsuti appi brigaadid USAst, Venemaalt, Suurbritanniast, Jordaaniast ja Kreekast.

Tulekahju leidis võrdlemisi kiiresti lõpu, aga rahvast hoiti pimeduses. Inimesed said valitsuse peale nii vihaseks. Tulemus oli hoopis see, et hakati toetama hoopis tulekahju tekitajaid.

Kuidas käituda enne kriisi, kriisi ajal ja pärast?

  

1) Mõtle läbi, mis võib juhtuda. See ei anna muidugi mingit garantiid, kuid siiski on hea, kui inimesed kasvõi korraks mõtlevad, mida võiks teha, kui... Ettevalmistusprotsessis soovitaks olla inimlik. Arvesse tasuks võtta ka seda, et mõne võtmeisiku peres võivad toimuda õnnetused. Iga selline sündmus muudab asutuse tööõhkkonda. Inimesed võiksid osata arvestada, et ebasoovitav sündmus toob kaasa rohkelt emotsioone. Seega peaks olema valmis üksteise tööülesandeid üle võtma.

Rohkem nõuandeid saad lugeda tänasest Äripäevast või SIIT!

 

 

Autor: Katariina Krjutškova, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700