24. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investeering haridusse tagab leiutised ja edumeelsuse 

Investeering haridusse võib tuua kaasa nii tööprotsessi ratsionaliseerimisettepanekuid, leiutisi kui muid edumeelseid arendusi. Tuleb arvestada, et kui näiteks firmasisesele leiutisele, mille elluviimine on toimunud firma vahenditega, saadakse patent, siis saab patent kuuluda firmale.

Tootmise arendamiseks on vajalikud kolm peamist ressurssi: tööjõud, tootmisvahendid ja materjalid.  Viimaste hulgas võib tinglikult käsitleda ka näiteks energiat, loodusvarasid, hooneid, maad jne. Lisandub palju muudki, mille olulisus erineb igal konkreetsel juhul.

Kui aga vaadelda investeeringute jaotust ressursside vahel nende põhiosade lõikes, moodustab tööjõu osa peamiselt töötasu. Tööjõu arendamiseks ehk väljaõppeks ja täiendõppeks on kulutused ettevõtte tasandil vägagi piiratud.

Nii tootmisvahendite kui materjalide osas on hinna kõrval üheks määravamaks komponendiks turul nende kvaliteet. Abiks on sõltumatud ekspertkomisjonid, materjalide ja tootmisvahendite  pakkujate tootetutvustus koos reklaamiga, tarnijate pikaajaline usaldusväärsus, ostja või ka kolleegide ning konkurentide kogemused. Tööjõu kvaliteeti on enamasti palju raskem hinnata. Diplom ja atestaadid ei pruugi anda adekvaatset teavet tööjõu võimekuse kohta täita oodatud rolli konkreetsetes tingimustes. Nii nõutakse soovituskirju, tehakse taustauuringuid ja viiakse läbi töövestlusi.

Need on aga ühekordse ja lühiajalise mõjuga toimingud. Kui katseaeg õnnelikult läbi on saanud, piisab sellest sageli  nii tööandja kui töövõtja seisukohalt tööga rahuloluks. Täiendõpet peetakse vajalikuks uute tootmisvahendite ja tehnoloogiate või siis materjalide kasutuselevõtul. Seda võiks iseloomustada kui investeeringut hariduse olevikku.

Tavaliselt  on investeering suunatud kasumi saamiseks tulevikus. Ühelt poolt peaks täiendõpe olema suunatud antud firmas veel mitte kasutatavate vahenditega kursisolemiseks, teisalt aga ka tööjõu väärtuse tõstmisele igakülgse harituse baasil. Parema haridusega töötaja suudab anda suurema panuse tööandja eesmärkide saavutamiseks ning vajadusel kiiremini kohaneda ka muudatustega. Muudatusteks ei pruugi olla mitte ainult uued tehnoloogiad, vaid ka ettevõtte struktuuri ümberkujundamine vastavalt turu nõuetele.

Viimane võib endast kujutada nii uuemate töökohtade loomise vajadust ettevõtte siseselt kui ka ettevõtluse arendamist nende poolt, kes uundatud töökeskkonda enam ei mahtunud. Valdavalt moodustavad sellise kontingendi koondatud töötajad.

Kuigi koondamine ei ole sageli tööandja poolt pikaajaliselt ettenähtav, on firmasisene ettevõtluskoolitus vajalik mitte ainult võimalikele koondatutele. Investeering haridusse võib tuua kaasa nii tööprotsessi ratsionaliseerimisettepanekuid, leiutisi kui muid edumeelseid arendusi. Tuleb arvestada, et kui näiteks firmasisesele leiutisele, mille elluviimine on toimunud firma vahenditega, saadakse patent, siis saab patent kuuluda firmale.

Ajujaht kui Eesti suurimaks peetav ettevõtluskonkurss deviisiga „Teeme heast mõttest eduka ettevõtte!“ on suures osas ettevõtlusalaste õppuste korraldamine. Siin on ilmselgelt teadvustatud, et  hea mõte ei pruugi anda ilma selle rakendamiseta praktikas tulemusi, kui puuduvad ettevõtlusalased teadmised.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt käivitatud projekt „Talendid koju!“ on  huvi äratanud nii nende hulgas, kellele see on määratud kui ka kriitikute ja skeptikute seas. Välismaal töötajate tagasikutsumise kampaania tähtsaim loodetav tulemus on  rahvusvaheliselt treenitud ajupotentsiaali kasutamine Eesti huvides. Ilma suurema kärata on sellist tegevust arendatud varemgi. Sihtgrupiks on olnud välismaal töötavad noorpered, kellel on kooliikka jõudvad lapsed ja kellele luuakse Eestis vajalikud töötingimused. Lootus põhineb selles, et laste jaoks peetakse paremaks esmase hariduse andmist Eestis.

Töötingimused on peamine, mis oleks vajalik kodumaa kutsele motivatsiooni lisamiseks. Pole ju mõtet tuua siia inimesi, kellel konkurentsivõimelist töötasu suudetakse pakkuda, kuid kellel pole võimalik oma teadmisi rakendada. Töötaja peamine rõõm ei sisaldu alati rahakoti sisus. Rahuloluks annab alust saavutatud tulemus, mille eelduseks on vajalikud töötingimused.

Igal juhul on haridus kui investeering teadmistesse leidnud tunnustamist kõigil tasanditel.

Autor: Urve Vilk, Ilmar Novek

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700