25. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu veebruaris vastu võetud seadusemuudatuse järgi, mis jõustub 3. aprillil, peab pank enne investeerimishoiuse lepingu sõlmimist hakkama hindama vastava lepingu sobivust kliendile. Ta peab kindlaks tegema kliendi investeerimiseesmärgid ja tema eelistused riskitaluvuse ning investeeringu soovitava kestuse kohta. Samuti peab pank välja selgitama kliendi investeerimisalased teadmised ja kogemused, et aru saada, kas klient mõistab investeerimishoiuse lepingu sõlmimisega kaasnevaid riske, sealhulgas investeerimisriski ja võimaliku alusvara väärtuse või selle muutuse mõju hoiuse intressile.

Oluline on tähele panna, et pank ei pea hindama investeerimishoiuse lepingu sobivust kliendile, kui klient ise pöördus panka ja tahtis investeerimishoiuse lepingu sõlmida ja pank on klienti hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta lepingu sobivuse hindamist ja kliendi huvid võivad seetõttu olla vähem kaitstud. Samas on pank kohustatud hindama investeerimishoiuse ja selle alusvara sobivust kliendile, kui klient selleks soovi avaldab.

Hoius ja investeerimistoode koos

Kuna investeerimishoius on segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest, mille tulusus sõltub hoiuse alusvara muutumisest, peab enne lepingu sõlmimist endale selgeks tegema, millised on riskid investeerimihoiusesse raha paigutamisel ja kuidas kujuneb intress.

Investeerimishoius on ühelt poolt nagu tähtajaline hoius, mille puhul on sissemakstud summa säilimine garanteeritud, kuid teisalt tuleb arvestada, et investeerimishoiusele makstav intress ei ole erinevalt tähtajalisest hoiusest kokku lepitud, vaid sõltub hoiuse alusvara hinna liikumisest hoiuse perioodi jooksul. Alusvaraks võivad olla näiteks väärtpaberid, valuutad, toorained ning kuna nende hinna liikumist ei ole võimalik ette ennustada, pole ka investeerimishoiuse puhul võimalik öelda, kui suurt intressi see teenib.

Kui alusvara hind liigub hoiuse perioodi lõpuks üles, saab intressi, mis reeglina võib olla kõrgem tavalise tähtajalise hoiuse omast. Kuid kui alusvara hind jääb hoiuperioodi lõpuks samaks või langeb, siis intressi ei saa. Summa, mille hoiustasid, on kaitstud – selle saab hoiuperioodi lõpus tagasi ka juhul, kui intressi teenida ei õnnestunud.

Üldjuhul saab investeerimishoiuse lepingut sõlmida kindlaksmääratud müügiperioodil ning hoiuperiood on sõltuvalt konkreetsest hoiusest 1-3 aastat.

Riskipreemiaga või ilma?

Lisaks on üldjuhul võimalik sõlmida investeerimishoius riskipreemiaga ehk tagastamatu lisatasuga. See tähendab, et kui lisaks hoiustatavale summale maksad täiendava summa riskipreemiaks, tõuseb sinu osalusmäär alusvara hinnaliikumises (osalusmäär näitab, kui suure osa alusvara tootlikusest maksab pank sulle hoiustamisperioodi lõpus intressina). Kui alusvara hind liigub hoiuseperioodil üles, teenid sa riskipreemiaga hoiuse puhul suuremat intressi kui riskipreemiata hoiuse puhul. Kui aga alusvara hind langeb, siis intressi ei saa ning lisaks jääd ilma ka riskipreemiaks makstud summast, sest seda ei tagastata.

Riskipreemia suurus sõltub konkreetse panga poolt pakutavast konkreetsest investeerimishoiuse pakkumisest hoiusest. Kui riskipreemia on näiteks 10% hoiusummast ja sa sõlmid 1000 eurose investeerimishoiuse lepingu koos riskipreemiaga, tuleb riskipreemiaks maksta 100 eurot.

Kindlasti tuleb enne riskipreemiaga investeerimishoiuse lepingu sõlmimist arvutada, kas võimalik teenitav intressitulu ületab riskitasuna pangale makstava summa. Riskitasu korral ei ole investeerimishoius enam ka riskivaba, sest võid makstud riskitasu kaotada, saamata hoiuselt ka intressi. Seega võib investeerimishoius ka kahjumit toota. 

Intressid maksustatakse tulumaksuga

Tänavu jõustunud tulumaksuseaduse muudatused kaotasid investeerimishoiuse intresside tulumaksuvabastuse. Seega tuleb alates 1. jaanuarist 2011 sõlmitud investeerimishoiuse lepingult teenitud intressidelt maksta tulumaksu.

Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks on eraisikul võimalik kasutada investeerimiskonto süsteemi. Investeerimiskonto on tavaline arvelduskonto, mille inimene võtab kasutusele investeeringute tegemiseks – igapäevaseid arveldusi sellelt ei tehta. Tuleb tähele panna, et investeerimiskonto ei võimalda maksuvabastust, vaid tulumaksukohustuse edasilükkamist. Tulumaksukohustus tekib siis, kui võtad investeerimiskontolt rohkem raha välja, kui oled sinna sisse pannud. Loe täpsemalt SIIT. 

Enne investeerimishoiuse lepingu sõlmimist uuri:

Millest koosneb investeerimishoiuse alusvara, mille väärtuse muutus kujundab saadava võimaliku intressi?

Kuidas kujuneb investeerimihoiuse intress? Pane tähele, et erinevate pankade pakutavatel investeerimihoiustel võib intressi arvutamise metoodika olla erinev!

Kas sa saad hoiuperioodi jooksul jälgida, kuidas su investeeringul läheb?

Kui suure riskipreemiaga on võimalik soovi korral hoiust sõlmida?

Kas sul on õigus investeerimishoius ennetähtaegseltlõpetada? Kas sellega võib kaasneda kulusid?

Autor: Kirjutab tarbijaveeb minuraha.ee, Urve Vilk