Lilli Jahilo pindalalt küll suhteliselt väike, aga mahu poolest sisukas moeateljee on ühtaegu avatud, funktsionaalne ja modernne. Sisenedes punasest uksest moeateljeesse, vaatab otse vastu suur punane laud, kus moekunstniku kaunite rõivaste ideed sünnivad. Laua kohal laes ripub roosat värvi seelikut meenutav ornament, mis on Reet Sepa, ateljee ühe sisearhitekti koolitöö.
Klienti ootab ees ka üllatusmoment: uksest sisenedes astume otse õmblusruumi,
kus kolm inimest aktiivselt õmblevad, kavandeid joonistavad, triigivad, riideproove teevad ning kus torkab silma masinapark ja õmblustööde abipinnad. Just see ongi siinse interjööri üks suuremaid eripärasid võrreldes teiste moeateljeedega, sest tavaliselt klient kohe esmalt tööruumi ei satu. Selline lähenemine on Jahilo sõnul seni hästi toiminud, kuna külalised näevad vahetut tööprotsessi ja ateljee põhiolemust ning see mõjub inspireerivalt.
Õmblusruumi iseloomustavad julged lahendused ja domineerivad tugevad värvivalikud. Punast värvi ukse kõrval torkab kohe silma lilla sein, mida kaunistavad
moefotod Lilli Jahilo vanavanatädist Lilly Silbergist, kes valiti 1931. aastal Eesti missiks. Hiljem töötas naine Pariisis mannekeenina.
Mustvalgete originaalmoefotode raamid on kõik eri laiuse ja paksusega ning fotode taustatoonid on erinevad, mis tekitab ruumilist muljet ja lisab piltidele elu.
“Need elegantsed fotod panevad mõtted alati õiges suunas liikuma,” sõnab
Jahilo. Piltide taga on kirjas selgitus iga pildi kohta. Just moefotode vormistus ja
raamimine oli üllatuslikult kõige kallim element terves ateljees.
Jahilo peabki esimese ruumi lillat seina koos mustvalgete fotodega kõige eripärasemaks detailiks kogu kujunduse juures. “See on efektne ja inspireeriv lahendus, lisaks pakub see võimaluse jutustada uutele külalistele üks väike tore lugu oma juurte kohta,” räägib Jahilo. Piisab vaid ühest lillat värvi seinast, et mõjuv efekt kätte saada.
Lilla seina ääres on suuremõõduline valge pinnuvabast materjalist lauaplaadiga
juurdelõikuslaud. Kõrvalseinas on paberite peal näha, mis parasjagu tegemisel – kavandid, mõõdud, aga ka juba valminud riideesemete joonised.
Vastassein jätab salapärase mulje tänu siinidele paigutatud poolläbikumavale
valgest purjeriidest kardinale, mis ei võta külge tolmu ega õmblusniite. Esmapilgul
võiks arvata, et kardina taga ootab klienti veel üks ruum.
Tegelikult on kardina taga kõik õmblemiseks vajalik erisuurustesse kastidesse
paigutatud ja piisab vaid väikesest liigutusest, et just vajalik asi panipaigast kätte
saada. Kuna kardin on paigutatud siiludena, pääseb asjadele ligi igalt poolt.
Rõhuasetus detailidel. Ateljee on oma olemuselt suhteliselt keeruka planeeringuga – U-kujuline. Nutika planeerimise tagajärjel toimib see väga
hästi. Õmblusruumist vasakule pöörates ootab klienti ees pikk kitsas koridor ehk
showroom’i sektsioon, mis on ateljees tegelikult üks tähtsamaid ja vajalikumaid
osi, kuna koridori vasakul pool asub eritasapinnaline kõrge stange, kus ripuvad
moekunstniku imekaunid riided. Stangedel- riiulitel on väljas viimane kollektsioon
ja käsil olevad tööd. Priit Põldme, kes on ateljee sisearhitektuurse lahenduse üks autoritest, ütleb, et just see torusein on pisidetailideni ja millimeetri kaupa üksikasjalikult läbi mõeldud, et millist kruvi, millist nurka jne kus kasutada.
Torudele on võimalik vajadusel riiuleid juurde panna, sinna mahuvad ära pikad
riided ja riiete alla isegi kingad, nii et iga detaili jaoks on olemas just talle sobiv
koht. Vastasseinas on aga aknalauale asetatud ehtekunstniku ehted, et ateljeest väljudes saaks klient soovi korral riideeseme juurde kaasa osta ka sobivad aksessuaarid. Parempoolsesse seina on üles riputatud Jahilo MA diplomitööst Mark Raidpere pildistatud efektsed moefotod.
Koridori lõpus vaatab vastu suur maast laeni ulatuv seina najal seisev peegel,
praktiline ja õigupoolest möödapääsmatu ese moeateljees. Enda peegelpilti näeb
täispikkuses juba koridoris kõndides. Jahilo sõnul on selline peegel töö tegemisel
asendamatu abivahend. Siit algab väike proovide tegemise ja
nõupidamiste ala koos paari tooli ja Jahilo vanaisa restaureeritud antiiklauaga.
Peegli ees torkab silma veel üks eripärane aktsent – suur ümmargune roosa
vaip, et riiete proovi tehes kliendil soe ja mugav paljajalu seista oleks. Põldme sõnab, et peale efektsuse pehmendab ümar vaip ruumi nurgelisust.
Peegli kõrval olevale heledale seinale lisavad tooni erivärvilised kangarullid.
Roosa vaibaga haakub ka roosa trossidel olev kardin, mis eraldab vaheseinana
kööki puhke- ja prooviruumist. Puhkeruumi vähene mööbel on antiigihõnguline
ning haakub kenasti kogu ateljee romantilise roosa-lillatoonilise miljööga.
Jahilo kinnitab, et lilla värv on üks tema kindlatest lemmikutest. See on andnud
inspiratsiooni ka ateljees lillat värvi aktsendina kasutada. Teiseks tooniks on
sisustusel valitud fuksiaroosa, mis lisab kroomitud metallist riidestangedele ja
betoonpõrandale piisava annuse mängulisust ja rõõmsameelsust.
Jahilo sõnul soovis ta, et ateljeeruum peegeldaks tema kui disaineri käekirja
ning oleks võimalikult loogiline ja toimiv, samas aga lihtne.
“Päris oma ateljeekoha saamine oli mu unistuse täitumine, aga selleks, et kõik
piisavalt funktsionaalne ja professionaalne saaks, otsustasin selle kujundamisesse kaasata kogenud spetsialistid – Priit Põldme ja Reet Sepa,” jutustab Lilli Jahilo.
Põldme selgitab, et ateljee kujundamisel keskendusid nad väikestele asjadele,
pisidetailidele, nüanssidele, mõnele konkreetsele esemele või elemendile, kindlatele värvitoonidele, läbi sai mõeldud iga sentimeeter ruumist.
“Lõpptulemusega olen ma väga rahul ja ka klientidelt olen saanud vaid positiivset
tagasisidet, kuna nende arvates on tegemist huvitavate lahendustega,” sõnab
Jahilo. “Sain veel kord kinnitust, et iga valdkonnaga peaks tegelema oma ala spetsialist, et saavutada parim võimalik tulemus,” lisab ta.
Ateljee kujundamiseks kulus ligikaudu kaks kuud. Kuna tegemist on kolmeaastase rendipinnaga, siis tasub huvilistel oma silmaga vaatama minna, kuidas lihtsate ja mitte ülikallite vahenditega on võimalik luua eripärane ja meeldejääv töökeskkond.
Autor: Urve Vilk, Eneken Laasme