30. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maovähi põhjuseks stressi pidada on ekslik

Eestis diagnoositakse igal aastal üle neljasaja uue maovähijuhu. Vähiregistri andmetel on see nii meeste kui ka naiste pahaloomuliste kasvajate seas esimese viie hulgas.

Vähisurmade arvestuses paikneb maovähk meestel neljandal ja naistel kolmandal kohal. Ilustamata võib öelda, et haiguse prognoos on üldiselt kehv: vaid umbes veerand kõigist maovähipatsientidest elab kauem kui viis aastat.

Neid statistilisi andmeid vaadates tundub iseenesestmõistetav küsimus: kas maovähki on võimalik ära hoida, tema arengut vältida või ajas võimalikult kaugele edasi lükata?

Võttes arvesse maovähi tekkimise põhjuseid, võib sellele küsimusele anda jaatava vastuse. Veel mõnikümmend aastat tagasi arvati, et maohaavandid ja -vähk on peamiselt põhjustatud emotsionaalsest stressist ja tervist kahjustavast elustiilist (sh suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, vale toitumine jms).

Maovähki tekitab Helicobacter pylori

Praegu on teadlased ühel meelel, et 80% maohaavandeid, 90% kaksteistsõrmikuhaavan­deid ja 60–90% maovähijuhtusid areneb Helicobacter pylori infektsiooni tagajärjel.

Tegemist on imepisikese bakteriga, mis satub meie makku suu kaudu. Omades mao happelises keskkonnas ellujäämiseks kohastumismehhanisme, seab see mikroorganism ennast mao limaskestas mugavalt sisse.

Olukorra muudab keeruliseks teadmine, et bakter on geneetiliselt väga mitmekesine ja tema tüved on maovähi kujunemise mõttes erineva ohtlikkusastmega.

Nakatumise eest kaitseb puhtuse eest hoolitsemine

Infektsiooni üks peamisi levikuteid on inimestevaheline kontakt. Bakteri levimus on suurem just nendes perekondades, kus mõni liige on juba nakatunud.

See mikroorganism kandub näiteks emalt või hooldajalt lapsele ja levib õdede-vendade vahel. Haige inimese väljaoksendatud maomahlas jääb bakter mõneks tunniks aktiivseks ning kokkupuude sellise eritisega võib osutuda nakatumisallikaks.

Puhtuse eest hoolitsemine on mikroobi leviku piiramise seisukohalt väga tähtis. Hoolikas kätepesu peab nii laste kui ka täiskasvanute hulgas olema iseenesestmõistetav hügieeniprotseduur.

Tõenäoline viis Helicobacter pylori’ga nakatuda on ka saastunud toidu ja vedelike tarbimine, sh pesemata juur- ja köögiviljade söömine. Neid tuleb enne tarbimist jooksva vee all korralikult pesta. Saastunud joogivesi on võimalik ohuallikas eriti nendes maades, kus veehügieen on kehv. Helicobacter pylori’t on leitud umbes 65% erakaevude vetes.

Rolli mängivad ka putukad: erinevatel pindadel ringi liikuvad tavalised toakärbsed võivad jätta toidule pudemeid, mis sisaldavad baktereid. Sellist toitu alla neelates on inimesel risk nakatuda.

Üle poole maailma elanikkonnast nakatunud

Helicobacter pylori nakkus on üks levinumaid infektsioone. Üle poole kogu maailma elanikkonnast on selle bakteriga nakatunud.

Küsimus, keda nakatunutest ravida, on siinkohal vägagi aktuaalne. Ravi otstarbekuse ja vajalikkuse üle peaks otsustama arst igal konkreetsel juhul eraldi. Õnneks jääb umbes 70% kõigist nakatunutest asümp­tomaatilisteks ehk neil ei teki mingeid haigustunnuseid.

See, miks mõnel inimesel haigus areneb, seostub muu hulgas bakteri tüvega: osa bakterivariante on ohtlikumad kui teised. Määravad on ka inimese geneetilised ja immunoloogilised eripärasused ning keskkonnategurid.

Viimati nimetatu on valdkond, kus iga inimene ise oma tervise heaks päris palju ära teha saab.

Maovähi ärahoidmine algab toiduvalikust

Maovähi tekkimise vältimisel on olulised söömisharjumused. Riski saame alandada, kui vähendame oma igapäevamenüüs loomsete valkude, nitritite, rafineeritud süsivesikute ja küllastatud rasvade osakaalu ning sööme rohkelt puu- ja juurvilju ning kiudainerikkaid tooteid.

Toidu säilitamismeetodid on samuti tähtsad. Aastaid tagasi olid põhilised võimalused liha ja kala säilitamiseks nende suitsutamine ja soolamine. Soolal aga on maovähieelsete kahjustuste väljakujunemisel märkimisväärne roll.

Praegu suitsutatakse ja soolatakse toitu harvemini, asemele on tulnud produktide külmutamine.

Ka suitsetamine ning liialdamine alkoholi ja kofeiini sisaldavate jookidega suurendavad maovähi arenemise riski oluliselt.

Teaduslikku kinnitust on leidnud tõsiasi, et maovähi esinemus on mõnevõrra väiksem nende rahvaste hulgas, kes tarbivad palju erinevaid lauke, sh küüslauku.

Seda sibulköögivilja on bakteriaalsete infektsioonide vastases võitluses kasutatud juba aastatuhandeid. Samuti teatakse, et rohelise tee pidev tarbimine loob maos keskkonna, kus Helicobacter pylori’l on keerulisem ellu jääda. Bakteri kinnitumist mao seinale aitavad takistada ka jõhvikates sisalduvad ühendid.

Oma järeltulijatele saame pakkuda kaitset, kui toidame neid imikueas vähemalt kuue kuu jooksul rinnapiimaga. Selliste laste hulgas on täheldatud Helicobacter pylori väiksemat levimust.

Statistika:Neljas vähivorm maailmas

Maovähk on oma leviku poolest neljas vähivorm maailmas.

Igal aastal haigestub sellesse pahaloomulisse kasvajasse umbes 900 000–950 000 inimest üle maailma, 700 000 neist sureb.

lÜle 90% kõigist maovähipatsientidest on nakatunud Helicobacter pylori’ga.

H. pylori hakkab kergelt külge

Enam kui pooled kogu maailma elanikest on selle bakteriga nakatunud.

Suuremal või vähemal määral ohustab H. pylori maailma kõikide piirkondade inimesi.

Haavandtõbi tekib­ umbes 10–20 protsendil, mao adeno­kartsinoom ehk maonäärmetes arenev pahaloomuline kasvaja 1–2 protsendil ning seedetrakti lümfotsüütide kogumitest alguse saav MALT-lümfoom umbes 1 protsendil nakatunutest.

Allikas: Katrin Sak

70%

nakatunutest jääb õnneks asümptomaatilisteks ehk neil ei teki mitte kunagi mingeid haigustunnuseid.

Iseenesest aga on tegemist ühe levinuma infektsiooniga maailmas.

Autor: Urve Vilk, Katrin Sak

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700