Kuidas teenida investeeritud raha tagasi seitsmekordselt?

Soome Firmaspordi Liit tugineb sportimise edendamisel kõige rohkem kahele aspektile: motiveeritud töötajad ja säästmine haigusraha arvel. Nende tehtud arvutused näitavad, et iga investeeritud euro annab Soomes ettevõttele tagasi 7 eurot.

31. märtsil toimus Tallinna Autobussikoondises järjekordne firmaspordi seminar „Spordiharrastus Eesti ettevõtetes“, mis seekord sai lausa rahvusvahelised mõõtmed. Üle lahe sõitis  Soome Firmaspordi Liidu edusammudest ning tagasilöökidest rääkima Mareena Huuska. Ühenduse nimi on küll meie väga vaba tõlge ja pigem kirjeldab asja olemust, tegelik nimetus on Kunto Liikuntaliitto ja eelmisel nädalal tähistas see organisatsioon juba 50. juubelit.

Sisuliselt on Kunto Liikuntaliitto üle-riigiline ühendus, mis paneb kogu Soomes liikuma enam kui 100 000 inimest nädalas. Ettevõtetele vahendatakse erinevate spordiklubide teenust. Ettevõte ostab kõik spordiga seotud teenused ühest kohast ja seda sugugi mitte kallimalt kui iga töötajaga eraldi tegeledes. Liidu tööks on soodsate lepingute sõlmimine ja nende vahendamine ning “suurema” raamatupidamise korrashoidmine. Seega nende põhivaldkonnaks on teenus, mille osas Eesti Firmaspordi Liitki teeb esimesi samme. Kuna tegemist on mittetulundusühinguga, siis on teenus tõepoolest soodne ning kui võrrelda käibe- ja kasuminumbreid, siis on ettevõtmise marginaal kõigest 1,5% ja seegi kasum kulutatakse muude spordiprogrammide toetamiseks.

Tugevat organisatsiooni soodustab ka Soome tööandjate üleüldine spordilembus. Kunto Liikuntaliitto peamiseks eesmärgiks on sõnastatud, et Soomes elaks ja töötaks 2020. aastaks maailma kõige sportlikumad inimesed. Uuringute andmed näitavad, et 72 protsenti soomlastest teeb mingisugust füüsilist tegevust ja sporti enam-vähem regulaarselt ning 20 protsenti Soome elanikkonnast kuulub spordiklubidesse. Soomes on asutatud üle 8000 spordiklubi ehk üks spordiklubi iga 650 soomlase kohta. Võrdluseks: Eesti Kultuuriministeeriumis kinnitatud riiklik liikumisharrastuse arengukava tõdeb, et eestlaste hulgas on regulaarselt (vähemalt korra nädalas) sportivaid inimesi hetkel kõigest 35 protsenti. Eestis kuulub spordiklubidesse ligikaudu 10 protsenti elanikkonnast. Kahekordsed vahed!

Arengukava näeb 2014. aastaks ette eestlaste aktiivsuse tõusu 45 protsendini. Seejuures nähakse olulist rolli firmade spordialase teadlikkuse tõstmisel ja ettevõtete spordialasel koolitamisel, mis on arengukavas ka ära märgitud. See on positiivne märk, kuigi hetkel nähakse üleriigilisel tasandil ettevõtete töötajate sportimist pigem erasektoripoolse pingutusena. Tagasihoidlik riiklik toetus Eesti Firmaspordi Liidu tegevusele on ministeeriumist liikumisharrastuse arendamiseks mõeldud rahadest juba mõni aasta olnud, kuigi summad on ca 160 korda väiksemad kui Soome valitsuse poolne toetus Kuntole. Mõistagi tuleb lisaks üldise elatustaseme ja rahasummade hindamisele silmas pidada ka liitude senist tegevust, mis Eestis on suuresti kaldu olnud spordivõistluste korraldamisele. Soomlased keskenduvad rohkem keskmise töötaja liikuma innustamisele.

Erisoodustusmaksust nii- ja naapidi

Huuska tõi oma ettekandes välja veel arve: Soomes on ettevõtete keskmine aastane sporditoetus ühe inimese kohta 170 eurot ja Soome ettevõtted kasutavad 360 miljonit eurot aastas sportimise toetamiseks. Huuska rõhutas, et kümne aasta jooksul on ühe töötaja sporditoetuste summa rohkem kui kahekordistunud. Negatiivseks nimetas ta asjaolu, et maksuvabalt saaksid ettevõtted tegelikult kasutada kuni 400 eurot töötaja kohta aastas.

Elioni Spordiklubi juhataja Enno Kiviloo ütles ettekande järel, et Elioni Spordiklubi toetus töötaja kohta tuleb kuskil samasse suurusjärku sellega, mida pakub Soomes keskmine tööandja. Paraku pole Elioni Spordiklubi Eestis keskmise näitaja, vaid üks eeskujulikumaid ning pikema ajalooga töötajate ja nende pereliikmete sportimist soodustav spordiklubi, kelle järgi Eestis teised alles samme seavad.

Soome Firmaspordi Liit tugineb sportimise edendamisel kõige rohkem kahele aspektile: motiveeritud töötajad ja säästmine haigusrahade arvelt. Näide: töötaja üks haiguspäev maksab tööandjale 300 eurot ja keskmine haiguspäevade arv inimese kohta aastas on 9 päeva. Mitteaktiivsetel inimestel on haiguspäevade arv aastas aga Huuska väitel koguni 13. Seega sportimise toetamine läheb ettevõttetele kokkuvõttes maksma palju vähem. Lihtne matemaatika näitab, et võit igalt investeeritud eurolt annab Soomes ettevõttele tagasi 7 eurot! Seda juhul, kui 13 päeva haiguslehel olev töötaja muudetakse keskmiseks, “kõigest” 9 päeva aastas haiguslehel olevaks. Aga tegelikult on ka 9 haiguspäeva aastas palju. Eesti töötaja ei saa endale haiguspäevi üldse lubada, nagu me kõik teame. Kuidas selline vägisi terve olemine tööviljakusele mõjub, on muidugi omaette teema.

Välja toodud statistika paneb mõtlema ka sellele, kui Soomes leitakse, et töötajate sportimine on ligi seitsmekordse rentaablusega, siis Eesti ettevõtjad toovad tihti vabanduseks meie riigis töötajate sportimise soodustamiselt võetavat erisoodustusmaksu takistava tegurina. Seega, kui lööksime numbrid kokku ja saaksime tulemuseks, et maksusüsteemi eripärast tingituna võidab Eesti tööandja igalt investeeritud eurolt “kõigest” 4 eurot tagasi, siis saame teha järelduse, et sellise marginaaliga ei tasu “kauplemine” Eesti ettevõtjale ära?!

Praktika on tõe kriteeriumiks

Millised on Soomes kasutatavad praktilised lahendused? Huuska tõi sellest aastaplaanist välja kaks olulisemat võistlust: aktiivse töökoha võistlus ning „30 minutit kõndimist päevas“. Aktiivse töökoha võistluse mõte seisneb selles, et mitteaktiivsed inimesed hakkaksid käima trennis. Selle kuus kuud kestva võistluse ajal aktiveerub rohkem kui 70protsenti töötajatest ning osaleb ligi 150 ettevõtet.

Võistlus „30 minutit kõndimist päevas“  on samuti mõeldud ettevõtetele.  Sellest osavõtt on lihtne ka mitteaktiivsetele inimestele. Võistluse idee on motiveerida inimesi selle kaudu, kui nad teadvustavad endale, et nad on tervisliku ja pika elu jaoks liiga passiivsed. Võistluse osavõtjatele saadetakse pakike: kampaanialeht kalendriga, kuhu pannakse kirja päevas kõnnitud sammud; sammulugeja ja selle kasutusõpetus. Uuringute andmetel teeb 2500 sammu päevas inimene, kes sõidab autoga tööle ning töölt koju ega käi trennis. 10 000 sammu päevas on aga soovituslik!

Seega, kui ka Sina kuulud Eestis selle 65 protsendi hulka, kes regulaarselt liikumisharrastusega ei tegele, siis ära mine homme liikuma. Tee seda juba täna ja võta kolleeg kaasa. Tore oleks, kui 2020. aastal Kunto ei suudaks täita oma eesmärki viia soomlased maailma kõige sportlikumaks rahvaks ühel proosalisel põhjusel – eestlased on neist eespool!

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Stella Täht

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara