Mäng kinnistab äritõdesid

Ärihai mäng koosneb kahest osast: mängijal on võimalik valida, kas ta alustab oma ettevõtte loomist või proovib kapitali kasvatada tooraine- ning aktsiaturgudel õiged otsuseid tehes.

Erinevus tavaelust on ehk selles, et mängus muutuvad olukorrad kiiremini ning üllatusi on tihedamini ja rohkem. Samuti pole mängu alustades teada, milline on majanduskeskkond (kas teenused ning tooted on üle- või alahinnatud), on raha laenamine odav või kallis jne.

Julge pealehakkamine on pool võitu. Proovimänguks sai valitud investeerimine. Algkapitaliks sain 200 000 dollarit. Nagu algajaid ikka, saatis ka mind fortuuna toetus – nimelt avanes kohe mängu alguses võimalus osta kulda. Kuna üldine turuolukord oli teadmata ning ebakindlus suur, paigutasin poole algkapitalist just kulda. Ülejäänu jäi igaks juhtumiks deposiiti. Täringud veeresid, uudised tulid, ostu-müügitehingud toimusid ja mina muudkui võitsin, sest kaardipakist mängijate tõmmatud “uudised” muudkui kergitasid kulla hinda kõrgemale, mis tähendab  tegelikult ainult seda, et raha on ringluses palju, otsides katet tekitades nõnda inflatsiooni, olgu selleks siis toiduained või väärismetallid.

Mingil hetkel otsustasin oma kullapositsioonid maha müüa, kuna teenitu oli kasumivõtmiseks ahvatlevalt suur, tegingi nõnda ning otsustasin natuke aega sularahas “passida”, kuid pikk otsustamatus andis kohe ka õppetunni – hea sularahapositsioon päädis sellega, et viimane “uudis”, mille kaardipakist võtsin, tähendas, et mu raha devalveeriti viisteist protsenti, aga õnneks jättis eelnev kulda panustamine mind siiski kasumisse. Sellega seoses meenus üks kuldne reegel – kellel on kulda, teeb reeglid. Ootamatusteks tuleb valmis olla, sest kõik muutub nii ehk naa kogu aeg.

Head ideed tasub eksportida. Lauamängu idee autor Maarius Tiits käis pikka aega ringi sooviga midagi toota. Mõte ärimäng kokku panna tekkis tal pärast üht juhtimiskonverentsi ja nelja kuuga sai ideest poes müüdav toode.
Tõsi, see kõik ei möödunud ilma kõhkluste ning välise kriitikata. “Inimesi, kes selle mõtte eos maha laitsid, oli päris palju, rohkem kui neid inimesi, kes julgustasid ning innustasid, kuid kriitikale ning riskile vaatamata jäin endale kindlaks ning tegime koos sõpradega asja teoks,” kommenteeris Tiits algust.
Praegu käib mängu inglise keelde tõlkimine, et viia see laiemale turule kui Eesti.

KOMMENTAAR

Noore ettevõtja helesinine  unistus
Raino Raasuke,
EBS Üliõpilasesinduse juhatuse esimees
Ärihai on kaasahaarav lauamäng, mida mängides tuleb panna paika parimad strateegiad, võtta kaalutletud riske ning järgida kindlaid reegleid, selleks, et saavutada edu. Just nagu reaalses elus. Ärihai võtab kokku paljude noorte ettevõtjate helesinise unistuse: ehitada oma firma üles, see suure raha eest maha müüa ning nautida varanduse kasvu aktsiaturul investeerides.

Mänguga saab ärist hea ettekujutise
Kristjan-Olari Leping,
ettevõtja, õppejõud ja koolitaja
Olen mänginud Ärihaid paar korda. Mäng on põhjalik ja sisukas, kuid ei ole siiski mitte liiga raske. Paljud on ilmselt mänginud Monopoli, Ärihai annab ärist palju parema ettekujutuse. Mulle meeldib, et selles mängus on oluline mängijatevaheline koostöö, mängijate ettevõtted on omavahel seotud ja osutavad üksteisele teenuseid. Mäng annab realistliku pildi sellest, kuhu ja kuidas on vaja oma ettevõtte arendamiseks investeerida, kuidas seda finantseerida ja kuidas see lõppkokkuvõttes kasumit annab.

Rahamaailma vägevaimad
Robert Heinoja,
Ärihai mängija
Mulle meeldib lauamängu Ärihai juures see, et sellega saavad ka algajad kiiresti õppida, miks sellised rahamaailma vägevad nagu Bill Gates ja Warren Buffet on praegu ühed rikkamad inimesed maailmas. Soovitan seda mängu inimestele, kes sooviksid tulevikus saada ettevõtjaks või kelle majandusalased teadmised on nõrgad.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kristo Kiviorg

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Sündmused Lennusadamas on kordumatud

Suur sündmus väärib olenemata külaliste arvust suure algustähega peopaika. Üheks selliseks on kahtlemata Lennusadam koos vesilennukite angaariga, mis rajati sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II korraldusel, osana Peeter Suure merekindlusest. Ainulaadne arhitektuuripärl on Paksu Margareeta kõrval teiseks koduks Eesti Meremuuseumile.

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara