8. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Hea firmapeo korraldamine algab väikestest asjadest,“ usub üritusturundusagentuuri Royal Service juht Priit Mikk, kes soovitab peo õnnestumiseks kaasata töötajaid ürituse programmi koostamisse ja esitamisse, „inimesed tunnevad tegelikult puudust koos tegemise rõõmust – nad tahaksid lisaks tööle ka midagi muud teha, teise nurga alt oma kolleege tundma õppida.“

Mikk soovitab kindlasti silmas pidada, millised on ettevõtte traditsioonid ja milliseid pidusid on varem korraldatud. Samas peaks meeles pidama, peo korraldamiseks peaks olema suurem põhjus kui „nii on meil alati tehtud ja teeme jälle“. Tihti ei lähegi firmapidu korda just sellepärast, et hoitakse kinni formaadist, mis töötajatele enam ei meeldi.

„Kõik on eesmärgi seadmise küsimus. Ka meeskonnakoolitusel ei pea tegema ringmänge, mis piinlikkust valmistavad, pigem tuleks mõelda, miks koolitust üldse tehakse,“ räägib Mikk, „kuidas kasvatab pliiatsi pudelisse istutamine meeskonnavaimu? Kui inimesed ei tule firmapeole, võib see vabalt olla seotud peo sisuga.“

Seega veelkord, peo õnnestumiseks tuleb mõelda, mis on peo eesmärk, kellele seda tehakse. Pärast pidu tasuks uurida, kuidas töötajad rahule jäid, mis meeldis ja mida võiks muuta.

Mikk toob häid näiteid, kuidas Olympic Casino töötajad osalesid rokkooperis ja SEB kollektiivi kaasabil loodi originaalmuusikal, mille peakangelaseks oli pank  – inimestele anti võimalus kogeda igapäevaelust erinevat olukorda ning seda proffide juhendamise all.

„See on muidugi pikajalise töö tulemus ja usu sisendamine, et inimesed saavad hakkama,“ tunnistab Mikk, „kui läheksin uue kliendi juurde, kes pole varem töötajaid kaasanud ja ütleksin, et teeme rokkooperi või kaasame teie töötajate hulgast 200 inimest peo eeskavasse, poleks nad selleks ilmselt valmis.“

Selge see, et suurettevõtetes on meeldejäävaid firmapidusid korraldada kergem – rahvast ja ka raha on lihtsalt rohkem. SEBs osaleb pidudel enamasti umbes 90% töötajatest. SEB Balti divisjoni turunduse ja kommunikatsiooni juht Karl Multer hindab samas, et ilmselt ei lähe SEB Eesti üksuse pidu töötaja kohta väga palju rohkem maksma kui keskmise väikeettevõtte oma.

„Me oleme kõvasti tegelenud sellega, et inimesed meie siseüritustel kaasa lööksid ja lisaks külaliseks olemisele oleks igal inimesel peol veel mingi roll,“ tunnistas Multer, „inimeste aktiivsust tuleb suunata – meie sisustame suure osa oma pidude programmist inimeste enda tegevusega. Aga me ei jäta inimesi ettevalmistusprotsessis üksinda, vaid neid aitavad oma ala profid.“

SEBs on aastate jooksul peetud laululahinguid, tehtud oma töötajatega muusikali, peetud moekavandite võistlus – igaüks sai esitada intranetis oma moekollektsiooni, neist parimad valiti välja, õmmeldi Tallinna Tööstuhariduskeskuse õmblusõpilaste abiga valmis ja toodi firmapeol lavale, modellideks SEB oma töötajad.

„Kui inimestele anda võimalus, siis ma usun, et ettevõtjad üllatuvad, kui loovad on inimesed töövälisel ajal,“ on Multer veendunud. Ta usub, et inimestele meeldib esineda ja üheskoos midagi teha, samuti meeldib neile laval näha kolleege hoopis teises valguses kui igapäevaelus. „Tekib selline tunne, et ohoo! Minu kolleegid oskavad selliseid asju!“

EMTs on traditsiooniliselt firma korraldatud üritusteks suvepäevad ja jõulupidu, kui jõulupidu on pidulik sündmus, siis suvepäevadel tehakse esmalt ühiskondlikult kasulikku tööd, õhtul aga pidutsetakse ja lüüakse tantsu. Lisaks firmaüritustele toetab EMT oma töötajate algatusi – näiteks tänavu toimub ettevõttes juba kümnedat korda Teatrifestival, mida ettevõte toetab üürirahaga. Seekord otsustas EMT teatrifestivali toetust suurendada ja juubelifestival toimub Nukuteatris, esimest korda päristeatri laval.

„Ma ei oskagi öelda, kuidas meie kolleegid keskmisest aktiivsemad tunduvad olevat,“ sõnab EMT avalike suhete juht Kaja Sepp, „võib-olla on küsimus eestvedajate enda initsiatiivikuses?“

EMTs tunnustavad aktiivsemaid töötajaid nii kolleegid kui ka juhtkond – eelmisel aastal esietendus EMT suvepäevadel muusikal, mille lavastajad said jõulupeol aasta üllatusauhinna.

„Ürituse korraldamiseks ei piisa ju ainult info ülespanekust siseportaali või plakatina kohvinurka, tuleb teha aktiivset „müügitööd“, ärgitades ka loomupäraselt vähemaktiivsemaid või tagasihoidlikumaid kolleege kaasa lööma,“ usub Seppp, „ja muidugi ei tohi üritusel jääda kellelgi tunnet, et ta on n-ö valele peole sattunud ja peab end ebamugavalt tundma. See on juba planeerimisjärgu ülesanne, et igaüks peab üritusel endale midagi leidma.“

Autor: Liis Kängsepp ja Joosep Laik, Rivo Sarapik