Autor: Rivo Sarapik • 11. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Spordiaasta loodi hüppelauaks ja käivitajaks uudsetele spordiideedele Eesti noorte- ja rahvaspordi populariseerimiseks, sporditurismi ja targa sporditegemise eestvedamiseks.

Spordiaasta ei asenda ega konkureeri ühegi tänase spordiorganisatsiooniga – pigem soovitakse erinevate üksikalgatuste vahel sünergiat luua ning üheskoos uusi ja põnevaid ettevõtmisi käima lükata. Spordiaasta põhineb vabatahtlikkusel, vabatahtlikel ja ühiskondlikult vastutustundlikel partneritel.  

Spordiaasta eestvedaja Ott Pärna sõnul tehakse meie põhjanaabrite juures vabatahtlikega ära üle 95% sporditööst ning tulemused rahvaspordiliikumises on mäekõrguselt teistest riikidest üle. Tervelt 75% soomlastest tegeleb perioodiliselt liikumisharrastusega. Eestis seevastu liigub regulaarselt kuni 35% inimestest ning vabatahtlike osakaal sporditöös on palju madalam. Pärna sõnas "Eestis on teadlikult teinud vabatahtlikku tööd vaid 30% elanikkonnast, kellest omakorda spordi- ja kehakultuuri valdkonnas 15%. Just kasutamata vabatahtlike potentsiaali rakendamiseks Eesti spordiliikumise edasiviimisel MTÜ Spordiaasta loodigi.”

Möödunud nädalal ühenduse ajurünnakut ehk mõttesprinti innustanud spordiekspert Raul Rebase sõnul on Eesti müüdimuutuse künnisel, kus spordi mõõtmise aluseks ei hakka enam olema ainult tiitlivõistluste medal. Selle kõrval hakatakse ehitama spordi ja ühiskonna seose mudelit ning mõõtma spordi rolli ühiskonnas. “Rahvasporti hakatakse hindama teisiti – seda hakatakse tajuma kui elu osa. Sporti tegevate, liigutavate, harrastavate inimeste arv muutub, rääkimata selle positiivsest mõjust elueale ja haigusennetuses,” sõnas Rebane.