Tervise toob värviline smuutiklaas

Vitamiinipuuduses vaevlevad eestlased käivad ringi nagu õnnetud gripi- ja külmetusehunnikud. On aeg lülituda ümber vitamiinirikaste smuutide lainele.

Smuutide ajalugu ulatub möödunud sajandi 40ndate Hollywoodi, kus staarid selle joogi kiire ja energiarikka toidupoolise otsingul avastasid, kirjutab Naisteleht.

Toidukorra eest on see tõesti, sest klaasitäiest smuutist saab nii vitamiine kui ka muid organismile väga vajalikke aineid.

Palju rohkem kui klaasitäiest mahlast, sest kui mahla valmistamiseks vilju kas pressitakse või aurutatakse, siis smuuti tegemiseks tuleb need kann- või saumiksriga ainult purustada.

See tähendab, et kasulikku kraami jääb joogi sisse palju rohkem kui mahla sisse.

Nagu paljud puuviljad ise, annavad ka neist tehtud smuutid üsna rohkesti kaloreid, mistõttu ei tohiks neid endale päris mõõdutundetult sisse kallata. Klaas või kaks päevas on siiski täiesti lubatud!

Kuidas ise smuutit teha, soovitab Angeelika Kang toidutare.ee-s.

Kõige käepärasem vahend kodustes tingimustes on sausegur, millega saab suurepäraselt purustada ka külmunud marju ja puuviljatükke. Eriti hästi sobib sausegur just väiksemate koguste valmistamiseks, ühele-kahele inimesele.

Parimad abimehed nii jää purustamisel kui ka smuutide vahustamisel on aga kindlasti blenderid, nii plast- kui ka klaaskannuga. Eriti peab rõhutama blenderite efektiivsust ja pikemaaegset vastupidavust. Tasub jälgida ka blenderi mootori võimsust.

Millest valmib smuuti?

Ideaalne on lähtuda hooajalisusest. See ei ole mitte viimase aja moesõna, vaid igati põhjendatud mõtteviis.

Kui retseptis on ette nähtud näiteks kasutada koorimata pirni või õuna, on selge, et parim oleks jook teha kodumaistest, soovitatavalt orgaanilistest või oma aia puuviljadest. Välismaiste puuviljadega sööme me ju koos koortega ka pestitsiide, millega on vilju kaugel maal töödeldud. Seega tuleks juba kaupluses või turul kaupa valides mõelda kvaliteedile - mida kvaliteetsemat toorainet kasutame, seda kvaliteetsemalt elame.

Kindlasti tuleks valida võimalikult küpsed viljad, sest nende maitse kajastub ka smuutis. Talvisel ajal võiks aga rohkem kasutada kodumaiseid külmutatud marju, mis sisaldavad rikkalikult vitamiine ja mineraalaineid.

Kuivatatud puuviljadest saab igati kiudainerohke smuuti, tuleb vaid need pool tundi enne kasutamist kuuma vette likku panna.

Tsitruselistel tuleb vili kõigepealt terava noaga koorida ja seejärel viljaliha kestadest puhastada - smuutisse läheb puhas viljaliha.

Lisandid
Vedelikuna kasutatakse tavaliselt mahla, piima, keefiri või jogurtit. Rammusama smuuti, mis meenutab juba desserti, saab sorbeti või vanillijäätise lisamisel. Piimatoodetele allergilistele inimestele on alternatiiv - soja- , kookos-, kaera- või riisipiim. Eriti lahja tulemuse saab aga vee või rohelise, valge või rooibose tee lisamisel.

Seemned:
- päevalille-, seesami-, lina- ja kõrvitsaseemned, samuti erinevad jahvatatud pähklid või mandlid.
- tahini (seesamiseemnetest valmistatud pasta) ja maapähklivõi
annavad küll rohkelt kaloreid, kuid tugeva treeningu järel on selline toekas jook lausa asendamatu.
- kaerahelbed ja -kliid
annavad kasulikku energiat, millest jätkub mitmeks tunniks, et kõht püsiks meeldivalt täis ja veresuhkur stabiilne.
- järjest enam populaarsust koguv toidulisand spirulina (rikkalikult valke sisaldav rohelise sinivetika liik) sobib hästi ka smuutile lisamiseks.

Värsked viljad ja jää versus külmutatud marjad-puuviljad

Smuuti valmistamist alusta alati puuviljade koorimisest, puhastamisest ja tükelda-misest. Lisades värsketele puuviljadele ja marjadele enne smuuti valmistamist purustatud jääd, saad kohevama joogi. Teine võimalus on hoida tükeldatud puuvilju-marju enne smuuti valmistamist sügavkülmas - see nipp tagab kreemjama lõpptulemuse.

Kui kasutada purustatud jääd ja marju, võiks lisada ka veidi suhkrut, muidu jääb smuuti liialt vesine.

Külmutatud marjadest ja puuviljadest smuutile pole vaja suhkrut lisada, kuid see sõltub eelkõige valmistaja maitse-eelistustest.

Osale arutelus

  • Rivo Sarapik

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Kopra talu – peopaik Mulgimaa ürgses looduses

Turismistaluna hakkas Kopra talu tegutsema 2000. aasta sügisel. Praeguseks on sellest kujunenud populaarne seminaride, konverentside, suvepäevade ja peoürituste pidamise paik. Kopra talu asub Viljandist 22 kilomeetri kaugusel Tuhalaane külas ning on ümbritsetud ürgmetsadest, soodest ja järvedest.

Energia avastuskeskus – pinget pakkuv ja ootamatult šikk peopaik

Tallinna vanalinna ja Kalamaja piiril asuv Energia avastuskeskuse hoone on sadade üritusekorraldajate jaoks vastanud kolmele üliolulisele kriteeriumile: a) vana elektrijaama masinamaja peasaal on ootamatu, ent šikk peopaik, b) suurel ekspositsioonialal on külalistele garanteeritult avastamisrõõmu, ja c) keskuse asukoht on lihtsalt väga hea.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine