MarkIT büroo must-valge põhilahendus jätab puhta ja julge üldmulje, millele sekundeerivad kavalad joonistused seintel ja ustel.
Üks kunstnikest, Kard Männil, on oma elu praeguseks hetkeks Pariisi sättinud.
Teine autor, sisearhitekt Loreida Hein tõstab pisipoja puusale ja teeb meile ringkäigu.
Paremal on avatud kontor, vasakut kätt enam privaatsust vajava arendusmeeskonna töökohad, kaheks jagatud bürood ühendab ühelt poolt köök ja teisalt kontori tagaosas asuv puhkeala.
Kõigi pilke köidab kohe efektne säravvalge puitmööbel, mille omanäolised treitud jalad joonistuvad lakoonilisel taustal välja. “Alguses vaatasime heade tootjate
pakutavat valmis kontorimööblit, ent ei suutnud leida vajalikku dünaamilisust.
Soovisime, et laudu saaks omavahel kombineerida,” räägib ettevõtte turundusjuht
Margus Pahtma ja osutab kolmest moodulist kokku pandud lehekujulisele lauale.
“Aegamööda jõudsimegi olemasoleva valikuni. Treitud lauajalgade idee tekkis
arutelu käigus: metalli ei soovinud, kandilist tuge munajale lauale ei pane, nõnda
sündis idee kasutada treitud jalgu. Iga laua neli jalga on muide pisut erineva
profiiliga treitud. Neid saab vahetada ja omavahel kombineerida.” Mööbli kõrval
on teiseks tugevaks aktsendiks seinu katvad pildid, mille õrna musta ja valget
graafilist joont täiendavad kohati kirkad värvilaigud. Tahvelvärviga värvitud sügavmustal sametisel seinal on joonistused iseäranis mõjusad.
Kes aga illustratsioonidest sügavat filosoofiat, läbivat teemat ja sisendavat
sõnumit otsib, seda ilmselt ka leiab, kui muidugi fantaasia lubab. Õigupoolest on
tegijad mõttel vabalt lennata lasknud, iga vaataja võib graafika taha mõelda oma loo, oma seletuse.
Sõbralikult kõrvu piiluvad tualetiuksel arvutispämmist inspireeritud loomrõivlejad, nurga taga näib kiikuvat pesunöörile riputatud sokipaar, mõjusalt suurel otsaseinal jõllitavad aga tüübid sarjast “Twin Peaks”. “Ongi tegelikult toredam, kui narratiiv tagantjärele tekib,” arvab Hein. “Peaasi, et oleks atraktiivne ja vaheldusrikas,”
usub Margus. Loreida sätib end puhkenurga betoonlakke kinnitatud suurele kiigele ja teeb pisipoja rõõmuks pisut hoogu.
Üks päris õige kodu ei saa kunagi valmis. Uurin, mida tegijad muudaks, mis
veel tegemist ootab. “Oleme mõelnud, et lisaks võiks olla veel üks pisikene rääkimistuba, nimetagem seda telefoniputkaks. Meil käib töö paljudes keeltes, mõnikord on eraldumisvõimalust vaja,” arvab Margus Pahtma.
Ka kontori sissepääsuala ootab viimast lihvi: õigupoolest on selleks lennukaid
ideid juba valmis.
See raske valik: mida võtta, mida jätta...
“RUUMI ON MEIL JUST parasjagu. Kontor on 420 ruutmeetri suurune,
praegu on tööl 28 inimest. Plaani järgi peaks siia mahtuma kuni 30 töökohta,”
sõnab MarkIT turundusjuht Margus Pahtma.
Sisearhitekt Loreida Heina kinnitusel oligi esimeseks sammuks selgeks
teha, mida säilitada, mida mitte. “80 protsendi ulatuses jäi ruumide
jaotus selliseks, nagu ta oli,” sõnab ta.
“Kahte tiiba jaotunud kontor sobis ka MarkIT inimeste vajadustega. Eemaldasime
mõned kabinettide vaheseinad ning tõime sisse kergemad klaasvaheseinad.
Suuremad muudatused puudutavad kööki, soovisime, et see oleks kahest suunast ligipääsetav ning pisut suurem.” Varasemast suurema pinna sai endale ka puhkeruumi ala: siin asub baarilett ja on avarust koos olemiseks.
“Puhkenurka kasutame päris palju, siin peetakse sünnipäevi ja õhtuseid olenguid
ning võetakse hetkeks aeg maha,” räägib Pahtma.
Väärtmaterjalid, näiteks ausab zebrano-spooniga uksed ja seinapaneelid säilitati, paika jäid ka efektsed sisseehitatud riiulitega kipsplaadist vaheseinad. “Siia sisse astudes polnud olemasolev lahendus sugugi halb, aga soovisime tuua oma nägu,” selgitab Pahtma ümberkorralduste tagamaid.
Kardinaalselt muutis ruumi üldilmet mururohelisest põrandakattest loobumine. Selle lahendusega on ka Pahtma eriti rahul. “Otsustasime põranda betoonpinna välja tuua,” räägib Hein. “Esimese hooga vaidles ehitaja küll pisut vastu, pidades pinda liiga robustseks, ent lakituna jäid kõik uue lahendusega rahule,” selgitab ta. Siledale betoonpinnale avatud kontori osas sekundeerib väiksema nõupidamistoa
pehme vaipkate. Tasakaal on paigas.
Autor: Urve Vilk, Kadri Tamm