18. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhjamaade elanikud vanuses 25–64 (Norra, Rootsi, Soome) on need, kes osalevad koolitustel ja kursustel rohkem kui samaealised inimesed mujal Euroopas.

Aktiivsemad on rootslased, kellest ligi kolmveerand on osalenud kolme aasta jooksul koolitusel. Haridus, mis ei anna otsest kõrghariduse kraadi (nn mitteformaalne haridus), on rohkem levinud 25–64aastaste hulgas Põhjamaades ja ka mujal Euroopas. Rootsi on siin klass omaette, kus mitteformaalsest koolitusest on võtnud ühe aasta jooksul osa seitse inimest kümnest. Ka Soomes ja Norras on rohkem kui 50% osalenud ühe aasta jooksul erinevatel koolitustel.

Soomes ja Rootsis tähendas see ühe inimese kohta kokku üle 150 tunni

koolitust aastas. See oli kõrgeim kogu Skandinaavias. Rootsis oli koolitustundide arv kõrgeim ehk 114 tundi ühe inimese kohta. Soomes osalesid 25–64-aastased koolitustel keskmiselt 86 tundi ja Norras kümme tundi vähem ehk siis 76 tundi.

Rootsi ühiskonnaelus on pikad traditsioonid nn rahvaharidusel ja täiskasvanuõppel, mida iseloomustab suur valikuvabadus. Inimesed saavad ise endale eesmärke seada ning riik võimaldab neil otsustamisel kaasa rääkida. See suurendab võimalusi mõjutada oma elu ja muuta see paremaks, mis omakorda viib ühiskonna stabiilsuse kasvuni.

Samuti annab rahvaharidus oma panuse demokraatia tugevnemisse ja arengusse ning suurendab huvi osaleda kultuurielus.

Rootsi rahvaülikoole (sh erinevad koolitusühendused) rahastatakse suures osas

riigi ja maakonna eelarvest. Igal aastal saab rahvaharidus ligikaudu 347 400 000

eurot riigieelarvest, mis jagatakse eri tegevusalade vahel.

Rootsis on praegu ligikaudu 150 rahvaülikooli (Eestis mõned üksikud), millest

107 juhitakse liikumiste, fondide, ühingute või organisatsioonide ning ülejäänuid

maakondade või regioonide kaudu. Seal õppimine on tasuta ning koolidel on õigus raha võtta vaid õppekirjanduse, -materjalide ja ootamatute väljaminekute

eest, nagu õppereisid ja toitlustamine.

Lisakulu tekib neil, kes vajavad elukohta nt kooliinternaadis, mistõttu tuleb maksta lisaks toidu ja elamise eest. Keskmiselt teeb see ligikaudu 4000 Rootsi krooni kuus (463,20 eurot).

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Urve Vilk, Taavi Alas