29. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Kuigi,” võis täiesti vabalt olla tema järgmine mõte, “kahjuks ma vist hästi ei saa – olen juba liiga tuntud. Pealegi toovad n-ö päris Hollywoodi filmid ilmselt paremini sisse. Aga kuidas siis teha selline film, mis ei oleks otseselt pornokas?”

Filmide “300” ja “Valvurid” (“Watchmen”) režissöör Snyder, kes on varem ajakirjandusele tunnistanud, et teda on alati huvitanud koomiksite, fantaasiakunsti ja animafilmide maailm, võis seejärel vabalt vaadata veel natuke ringi ja avastada, et praegu on väga kuum teema ka naiste õigused, eneseteostus, iseseisvus ja (seksuaalne) vabadus.

Veel natuke mõttetööd ja sündiski stsenaarium, mille alusel valmis koomiksimaiguline soft-pornofilm, mille kohta Freudil oleks ilmselt nii mõndagi öelda.

Filmi kangelannad võiksid vabalt olla tegelased erootikamangast – nii soengud kui ka rõivastus ei jäta selle kohta palju mõtisklemis- ja fantaseerimisruumi, mida režissöör öelda tahab.

Plisseeritud ülilühikesed miniseelikud, sukad, suureks meigitud silmad, plikalikud patsid, ülikõrged kontsad, mõõgad ja püstolid mängivad filmi esteetikas olulist rolli.

Viieliikmeline tüdrukutebande võitleb erinevate fantastiliste vaenlastega (kõik eranditult mehed, samuti on tunda, et “Sõrmuste isand” on Snyderi alateadvusele oma jälje jätnud), abiks kuivetunud vanamees – ainus meessoost positiivne kangelane filmis, omamoodi isakuju.

Võideldakse, saavutamaks vabadust naisi prostitutsioonile sundivate meesšovinistide käest. Mängus on ägedad võitlus- ja aegluubis kulgevad stseenid ning loomulikult palju plahvatusi.

Ma ei saanudki aru, kas feminismipropagandana mõjuv sisu on vormi arvestades iroonia või lihtsalt moega kaasa minek – ilmselgelt kutsub film naisi üles enda eest seisma, saavutama edu, mitte hoolima meestest, kes üritavad neid tagasi hoida, alla suruda ja aheldada –, kuna samal ajal kehastuvad need vabaduse eest võitlevad naised omaenda fantaasiates pornonäitlejannadeks.

Kui oleksin kuueteistaastane noormees, oleks “Sucker Punchist” vähemalt järgmiseks kaheks nädalaks mu lemmikfilm saanud.

Kui plaaniksin astuda semiootika doktorantuuri, võiksin filmist ilmselt mahuka doktoritöö kirjutada.

“Sucker Punch”

8/10

Kinodes alates 1. aprillist.

Autor: Urve Vilk, Liis Kängsepp ja Joosep Laik