Kas töötajal on õigus nõuda kirjalikku töölepingut? 

Töölepingu kirjaliku dokumendi puudumine ei välista töösuhet. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kattuvate tahteavalduste olemasolu, millega soovitakse luua töösuhe, tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõigis neile olulistes tingimustes.

Küsimus: Töötan tööandja juures ilma kirjaliku töölepinguta ja tööandja ei ole mulle töötasu maksnud. Minu küsimused on, kas tööandjal on kohustus mulle tööleping esitada ja kas minul on õigus tööandjalt töölepingut nõuda? Kas minul on õigus tööandjalt töötasu nõuda, kui mul töölepingut ei ole?

Vastus: Töölepingu kirjaliku dokumendi puudumine ei välista töösuhet. Töölepingu kui kokkuleppe sõlmimine on reguleeritud töölepingu seaduse (TLS) §-s 4 ja võlaõigusseaduses. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kattuvate tahteavalduste olemasolu, millega soovitakse luua töösuhe. Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõigis neile olulistes tingimustes. Oluliste tingimuste loetelu määravad töötaja ja tööandja vastastikusel kokkuleppel. Reeglina on olulisteks tingimusteks, mis tuleb töölepingus kokku leppida, töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töö tegemise koht. TLS § 5 sätestab andmete loetelu, millest tuleb töötajat enne tööle asumist teavitada. TLS § 5 lõikes 1 loetletud andmed võivad, kuid ei pruugi olla poolte vahel eraldi kokku lepitud, kui tegemist on poolte jaoks oluliste töösuhte tingimustega. Näiteks töötasu ja tööülesanded on eelduslikult tingimused, milles töötaja ja tööandja enne töölepingu sõlmimist kokkuleppe saavutavad. Kui kõiki TLS § 5 lõikes 1 loetletud andmeid ei ole kokku lepitud, tuleb tööandjal neist töötajat kirjalikult teavitada.

Teavitamine toimub ehk andmed sisalduvad töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu kirjalik dokument on dokument, mis sisaldab kokkulepitud töötingimusi ja TLS § 5 lõikes 1 nimetatud andmeid, milles pooled kokku leppinud ei ole. Näiteks võivad TLS § 5 lõikes 1 olevad andmed, milles ei ole kokku lepitud, sisalduda töölepingus, selle lisas või olla esitatud viitelisena muule dokumendile. Tööandja peab töötajat teavitama oma kontaktandmetest, tööle asumise ajast, tehtavatest tööülesannetest, töötasust, palgapäevast, tööajast, töökohast, puhkuse kestusest, töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest, töökorralduse reeglitest, kohalduvatest kollektiivlepingutest jm. Teavitatavad andmed peavad sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis, milleks ülalmainitult on näiteks töölepingu lisa. Tööandja võib nõuda töötaja kinnitust selle kohta, et vajalikud andmed on talle esitatud (TLS § 5 lõige 2). Andmete saamist kinnitab töötaja allkiri. Andmed peavad töötajale olema esitatud enne tööle asumist. Kui tööandja ei ole andmeid tööle asumise päevaks esitanud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandja peab sellisel juhul esitama vajalikud andmed kahe nädala jooksul töötaja nõudest (TLS § 5 lõige 3).

Seega on töötajal kohustus esitada tööandjale töölepingu kirjaliku dokumendi nõue kirjalikus, taasesitatavas vormis, kas e-kirjaga või paberkandjal avaldusega, avalduse võib saata ka tähitud kirjaga. Kui tööandja ei väljasta töötajale tema nõudel töölepingu kirjalikku dokumenti, siis on töötajal võimalus esitada avaldus Tööinspektsioonile ning Tööinspektsioon otsustab tööandja suhtes väärteomenetluse alustamise üle.

Samuti tuleb töötajal esitada tööandjale maksmata töötasu nõue kirjalikus, taasesitatavas vormis, andes soovi korral tööandjale mõistliku aja nõude täitmiseks.

Juhtumil, kui tööandja ei täida töötaja nõudeid, siis töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks, sealhulgas töölepingulise suhte tunnustamise ja maksmata töötasu nõudega, on töötajal individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse alusel võimalus pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse, järgides seaduses sätestatud nõuete esitamise tähtaegu. Nõuded peavad olema toetatud tõenditega, milleks võivad olla ka tunnistajate ütlused.

 

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Sirje Aava

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

V nagu vesi ja vaba aeg – V Spaa- ja Konverentsihotellis

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara