Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 3. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Stsenaarium: hea uudis on see, et ülemus andis mulle juhtida mu esimese suurema projekti. Halb uudis on aga minu juhitav meeskond, mis kujutab endast suures osas – kuidas seda viisakamalt öeldagi – kampa jobusid. Üks kutt, Jonas, on tõesti tark ja ma arvan, et tema ehk aitab välja vedada. Veel on tiimis täielik õnnetusehunnik Dirk, kel on jäänud kaks aastat pensionini ja kes püüab teha nii vähe kui võimalik. Juhtivanalüütik Linda veedab pool päeva veejahuti juures ja kirub kõiki. Neljas tiimi liige, Sherry, on minust staažikam ja tahtis tõenäoliselt ise seda kohta, nii et ilmselt kannab ta minu peale kauna. Uue ja kogemusteta juhina ei tea ma, kust alustada. Aidake!

Kõigepealt võtke teadmiseks, et nagu paljudel kaasaegsetel juhtidel, tuleb ka teil tegemist teha „punkris istujatega” – need on enesekesksed tüübid, kes mõtlevad ainult endale ja üha vähem koostööle. Eriti esineb nähtust valdkondades, kus armutud ülevõtmised ja koondamised on hävitanud viimsedki inimestevahelise ja firmalojaalsuse riismed.

Senikauaks, kuni tiimi liikmed oma punkritesse jäävad, on teil sisuliselt võimatu tööd teha, need inimesed ei vaheta infot, seetõttu tehakse suuri vigu ja raisatakse asjatult jõudu. Nad ei jaga teadmisi, mistõttu muutub kõigi töö raskemaks. Kui suhted halvenevad, hakkavad nad kaikaid kodaratesse loopima või otseselt saboteerima.

Seega on esimese asjana tarvis lõhkuda paksud müürid punkrite vahel. Sealjuures lähtuge kõiki punkris istujaid ühendavast: taevast pea kohal (ühine visioon) ja pinnast jalge all (ühised väärtused).

Esimene samm selles protsessis on korraldada tiimi ühine koosolek. Koosoleku eesmärk on sisendada liikmetesse töörõõmu, entusiasmi ja ametiuhkust. Laske inimestel rääkida, milline visioon neid vaimustaks ja kuidas projekt seda visiooni realiseerida aitab. Laske neil rääkida, mis neid innustab, sunnib ülepea töösse sukelduma ja mille üle nad firmas uhkust tunnevad või ei tunne. Ärgitage neid rääkima, milliseid muutusi oleks vaja, et tunda rohkem töörõõmu, entusiasmi ja ametiuhkust. Selle käigus näete, kuidas meeskonna esialgne apaatia ja vaenulikkus aegamisi erutuseks ja energiaks muutub.

Muidugi on see alles esimene samm, sest kui erutatud ja üleskeeratud meeskond ruumist lahkub, on nad ikka needsamad Jonas, Dirk, Linda ja Sherry ning kõigil neil tekib jätkuvalt probleeme nii teie kui üksteisega. Seda fakti ignoreerides haihtuvad teie innustavad sõnad peagi ja igaüks kükitab jälle oma punkris peidus.

Et seda vältida, töötage välja kava, kuidas jõuda iga meeskonnaliikmeni ja panna  kaasa elama, et projekt läheks talle korda ja et ta annaks oma parima.

Loe pikemalt Mark Goulstoni raamatust „Lihtsalt kuula!”