Uuringu “Vägivald ja ahistamine töökohal: olukord Euroopas” kohaselt on töövägivald Euroopas töötavate inimeste tööohutusele ja heaolule suur, ent üsna varjatud probleem. Klientide või patsientide vägivald, solvangud ja ähvardused, mis
on suunatud töötajatele, on väga suureks ohuks tervisele ja ohutusele töökohas.
Sageli on sellise käitumise psühholoogilised tagajärjed püsivamad kui võimalikud
kehavigastused. Ahistamine töökohal võib tekitada stressi, nõuda pikaajalist haiguspuhkust ja isegi põhjustada suitsiidi. Majanduslik tagajärg on vähenenud
tootlikkus, suurem töölt puudumine haiguse tõttu, personali suurem voolavus
ja töövõimetuse tõttu enneaegne pensionile jäämine.
Töövägivallana mõistetakse füüsilist või vaimset vägivalda töökohal ja töökeskkonnas. Seejuures eristatakse organisatsioonisisest ja -välist vägivalda.
Organisatsioonisisese töövägivalla all mõistetakse kiusamist töökohal ehk korduvat põhjendamatut käitumist töötaja või töötajate rühmaga, mis põhjustab riske nende tervisele ja ohutusele.
“Välise” töövägivalla mõiste hõlmab üldiselt organisatsiooniväliste inimeste,
sh ostjate ja klientide solvanguid, ähvardusi, füüsilist või psühholoogilist kallaletungi töötaja vastu, mis seab ohtu tema tervise, ohutuse ja heaolu.
Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.
Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, Urve Vilk