9. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänaseks pea kaks aastat kehtinud töölepingu seaduses on töölepingu lõppemise alused võrreldes seni kehtinud seadusega samad. Siiski on olulisi nüansse, mida tuleb  enesele teadvustada.

Töölepingu ülesütlemise korral tuleb sellekohast tahet teisele töösuhte poolele väljendada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.

Seadus toob tööandja jaoks töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-is 97 etteteatamistähtajad tulenevalt töösuhte kestusest, mida alati eeldatakse. Neist ei pea kinni pidama vaid juhul, kui see pole poolte huve arvestades mõistlik ja ülesütlemine toimub töötajast tuleneval põhjusel (TLS § 97 lõige 3). Veel on toodud etteteatamistähtaeg töötajale korralise ülesütlemise puhuks – see on 30 kalendripäeva (TLS § 98 lõige 1) ning mõlemale poolele tähtaeg ette teatada ülesütlemisest katseajal - 15 kalendripäeva (TLS § 96). Kollektiivse ülesütlemise tähtajad on seotud töötajatega konsulteerimise ja Eesti Töötukassa informeerimisega ning sätestatud TLS §-is 103.

Seadus ei sätesta töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, kuid eeldatakse, et töötaja teatab ette mõistliku aja võrra. Sama mõistlikkuse printsiibi alusel ei pea töötaja erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui see pole kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlik (TLS § 98 lõige 2). Mõistlikkust, ka tähtaja mõistlikkust hindab töötaja ise lähtudes lojaalsuspõhimõttest töösuhetes ja töölepingu kui kestvuslepingu heausksest täitmisest.

Tundub nagu oleks etteteatamise tähtaegade kohta käiv regulatsioon arusaadav. Praktikas (sh Tööinspektsiooni juristi infotelefon) esineb aga tihtipeale nii töötajate kui tööandjate küsimus: kas ja kui kaua saab töötajat kinni hoida pärast lahkumisavalduse esitamist. Tuleb rõhutada, et kinni hoida ei saa kedagi. Tahteavaldus - antud juhul töölepingu ülesütlemisavaldus - hakkab kehtima selle teatavaks tegemisest alates. Seega kehtib avalduses toodud kuupäev, mida on võimalik muuta vaid poolte kokkuleppel.

Igapäevane näide praktikast. Töötaja on esitanud tööandjale lakoonilise ülesütlemisavalduse, kust nähtub vaid tahe lepingut üles öelda. Töötaja ei täpsusta oma tahet ka suuliselt – ilmselt ei oska kirjaliku avalduse vastuvõtja, kes on tavaliselt näiteks vahetuse vanemana vahendaja, seda küsidagi. Korralist ülesütlemist ei pea põhjendama, kuid ette tuleb teatada 30 kalendripäeva. Kuna TLS § 85 lõige 3 sätestab, et kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline, eeldatakse, et see on korraline. Tööandja ootus, et töötaja töötab pärast sellesisulise avalduse esitamist veel 30 kalendripäeva jooksul, on õigustatud.

Silmas tuleb pidada, et tähtajalist lepingut korraliselt üles öelda ei saa (TLS § 85 lõige 1). Erandiks on töötaja, kes on tööle võetud TLS § 9 lõike 2 alusel asendajaks.

Kui töötaja tahe on lahkuda nö päevapealt, tuleb oma tahet nõnda ka väljendada, täpsustades avalduses viimase tööpäeva kuupäeva. Alati jääb võimalus teha tööandjale ettepanek tööleping lõpetada. Kokkuleppele jõudmisel pole kohustuslikke etteteatamistähtaegu. Näitena toodud juhul on aga töötaja lahkumisel etteteatamistähtaega mitte järgides tööandjal õigus nõuda hüvitist nende tööpäevade eest, mis töötaja oleks pidanud etteteatamisajal veel töötama (TLS § 100 lõige 5). Kinni hoida ega töötama sundida töötajat seaduses toodud tähtajaks ei saa ent kuidagi.

Sarnaselt hüvitatakse töötajale vähem etteteatatud päevad tööandja poolsel ülesütlemisel. Töötaja ei saa samuti etteteatamistähtaja võrra omatahtsi tööl edasi käia, kui ülesütlemisavaldus on vormikohaselt teatavaks tehtud ja tööleping lõppenud.

Teine ebaõige arusaam töösuhetes tuleneb ilmselt varem kehtinud regulatsioonist. Kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud töölepingu seaduse § 91 kohaselt oli tööandja algatusel töölepingu lõpetamine teatud juhtudel (nt töövõimetuslehe ajal) keelatud. Seetõttu lükkus tööandja algatusel teatatud töölepingu lõppemine edasi kuni päevani, mil töötajal oli taas tööl.

Kehtiv töölepingu seadus enam töölepingu peatumist ette ei näe. TLS § 19 alusel on töötajal õigus loetletud juhtudel küll keelduda töö tegemisest, kuid tööleping lõpeb tahteavalduses nimetatud kuupäeval. Teisisõnu – töölepingu lõppemise edasilükkumist ei toimu.

Lõpetuseks veel ühest väärarusaamast. Kui töölepingu lõpetamisel pooled allkirjastavad kinnituse, et neil üksteise vastu pretensioone pole, ei tühista see seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Autor: Urve Vilk, Kaia Taal