12. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestlased armastavad uuendusi

Just uuendustes on lisaks tehnika arengule oluline ka teeninduse kvaliteet ja töötajate suhtumine, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Kümne aasta pärast ei tunne me oma firmat ilmselt äragi: areng on geomeetriline ning tehnikavidinad on juba praegu teatud murdepunktist läbi liikunud,” lausub Pindi Kinnisvara juhatuse liige Rein Pütsepp.

“Juurutame uut maakleriprogrammi, mis vähendab oluliselt nii maaklerite kui ka

tugitöötajate töökulu, seega ka ettevõtte kulubaasi. See areng on pöördumatu,

käsitöö peale tagasi enam ei minda,” jätkab ta. Kinnisvara hindamises valmib

Pütsepa sõnul aasta teisel poolel teenuse tarkvarale juba kolmas uuendus, mis vähendab käsitsi tööd, alandab omahinda ja muidugi ka lõpphinda.

Eesti inimeste innovatiivsusest rääkides on Pütsepp optimistlik. “Vastasel juhul oleks meil poeletil endiselt ainult kamašokolaad, ainult suurem ja ilusam.

Kui inimesed innovatsioonist ei hooliks, käiksime siiani kõik palgapäeval kassast

raha välja võtmas, mitte ei laseks ülekannet teha. Või otsiksime siiani ajalehest

kinnisvarakuulutusi ega kasutaks internetiportaalide võimalusi.”

EMT teenindusdivisjoni direktor Age Vanajuur lausub, et innovatsioon on millegi uut moodi tegemine. Ehkki teenindus tundub loomult konservatiivne, on siingi palju võimalusi teha asju uutmoodi ja paremini. Seda enam, et tänane guuglipõlvkond, kes on meie homsed tenindussektori kliendid, suhtlevad aktiivselt juba hoopis teistes vormides kui tänased kliendid,” lausub Vanajuur.

Ka Vanajuur ei soovita Eesti inimese uuenduseiha alahinnata. Valmidus, millega

Eesti tarbijad on vastu võtnud e-teeninduse panganduses ja sides ning riigi

teenused, nt maksuametis, on maailmas esirinnas. EMT klientidest ligi 70 protsenti saab e-arveid – see on näitaja, mis välisriikides pidevalt hämmastust

tekitab. “Loomulikult maksavad need arved ennast otsekorraldusega. Meie

jaoks väga elementaarne asi, mujal sugugi mitte,” lausub Vanajuur.

Masina või arvutiprogrammi ostmine on Vanajuure sõnul aga pigem innovatsiooni

eeldus, mille abil saab hakata asju uutmoodi tegema. “Aga ilmselt on võimalusi,

kus saab ka ilma uue masinata, näiteks sotsiaalvõrgustikud infovahetuse kohana on järjest kasvav suundumus ja kindlasti on veel moodsaid suhtlusvõimalusi

ja -kanaleid, mis praegu veel klienditeeninduslikult suurt kõlapinda ei saa,

küll aga tulevikus,” ütleb Vanajuur.

 Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Urve Vilk, Vahur Koorits

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700