18. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Prantsusmaal on hea vaene olla

Öeldakse, et Prantsusmaal on hea vaene olla, sest tervishoid ja haridus on tasuta, rääkimata erinevatest riiklikest toimetuleku programmidest. Ometi ei ole oma kultuuri ja riigi üle uhkete prantslaste eesmärk kindlasti mitte keskmiselt vaeste kodanike piirisisene ühendus, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Analüütikute hinnangul võiks tööpuudus Prantsusmaal olla üle 3% väiksem, kui kohalikud ajaloolised traditsioonid risti jalus poleks. Paljudel elualadel on tööpuudus tekitatud kunstlikult igasuguste korporatiivsete austadega piirangute tõttu. Isegi kui tööturul on suur nõudmine, inimestel asjakohased diplomid ja motivatsioon, on näiteks arhitektuuris, farmaatsias, raamatupidamises, toitlustuses, hotellinduses, õiguse erialadel, aga isegi taksojuhi töö praktiseerimine väga keeruline. Takistused võivad olla juriidilist laadi, administratiivsed ja seadustest tulenevad, piiratud kohtade arv, litsentside ülikeeruline kättesaadavus või on riigil selles vallas lihtsalt monopol. Seda näitab ka suundumus väike-eraettevõtluses, mis Prantsusmaal 1954. aastaga võrreldes

on vähenenud enam kui poole võrra (6% 2005. aastal).

Näitena võiks tuua loomuliku ameti nagu taksojuht. Kõik prantslased, aga ka turistid kaebavad taksode puuduse üle kogu Prantsusmaal. Eestlase jaoks

poleks midagi lihtsamat kui pakkumine nõudlusega tasakaalu viia. Ometi on

taksolitsentse seadusega ette nähtud vaid väga piiratud arv ja selle saamise

järjekord meenutab lauatelefoni järjekordi Nõukogude Liidus. Põhimõtteliselt peaks litsentsi saama tasuta, kuid see-eest tuleb varuda kannatust 5 kuni 15 aastat. Nii on tekkinud algselt põrandaalune, kuid nüüd juba teatavatel tingimustel

legaliseeritud litsentside turg, kus taksosõitmise lubasid müüakse väikestes

provintsilinnades alates 30 000 eurost, Pariisis 180 000 euro eest, kuid Cote

d’Azur’is peab juba välja käima 400 000 eurot. Majandusanalüütik Jacques Rueff’i

andmetel suureneks litsentsiarvu vabastamise korral taksode arv 150%. Vabastamist oodates aga on taksod arusaadavatel põhjustel väga kallid.

Majandusanalüütikute arvutuste järgi loodaks Prantsusmaal kohe 3,4 miljonit uut töökohta ainuüksi kaubanduses, hotellinduses ja toitlustamises, kui kohalikud

normid sarnaseks näiteks USA-ga, või kasvaks töökohtade arv 1,8 miljoni võrra, kui

võetaks üle Hollandi mudel. Suures osas lahendaks see tööpuuduse küsimu se, arvestades, et Prantsusmaal on ülemereprovintsidega kokku 4,3 miljonit tööotsijat.

Öeldakse, et Prantsusmaal on hea vaene olla, sest tervishoid ja haridus on

tasuta, rääkimata erinevatest riiklikest toimetuleku programmidest. Ometi ei ole

oma kultuuri ja riigi üle uhkete prantslaste eesmärk kindlasti mitte keskmiselt

vaeste kodanike piirisisene ühendus. Kuid siiani on veel kõigile mõistatus, kuidas

areneda veel vana (kuningliku) režiimi administratiivsüsteemidest dünaamilise,

tänapäevast keskkonda ja rahvusvahelist tööjõu vaba liikumist arvestava riigini.

Teades prantslaste streigilembust, pole siin lihtne vana elevanti uut moodi

tantsima õpetada.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Urve Vilk, Kaia Kiik

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700