Traditsiooniliste teadmiste järgi on noorus inimese elu parim aeg, kusjuures omamoodi verstapostiks on 40-eluaasta, mis tähendab, et "oleme ületanud mäetipu ja hakkame tasapisi alla poole suunduma". Siiski näitavad teadlased, et rahulolu eluga ja optimism kasvavad aastatega ning tipnevad alles kaheksakümnendatel eluaastatel.
Vanaduse muudavad kardetust palju nauditavamaks just keskeaga kaasneva vastutuse vähenemine, küpsus, võime keskenduda meeldivatele asjadele ning oskus olla oma ajakasutuse osas selektiivsem. Loomulikult on siin määraval kohal ka hea tervis, stabiilne sissetulek ning head suhted pere ja sõpradega.
Londoni Ülikooli Kolledži bioloogiaprofessori väitel on enamik teismelisi ja kahekümneaastaseid noori keskmiselt õnnelikud, kuni varase keskeani väheneb see tunne ning kuskil neljakümnendate eluaastate keskpaigast muutuvad inimesed üldjoontes rõõmsameelsemaks ja optimistlikumaks, tipnedes kaheksakümnendatel eluaastatel.