Keskmine palk tõusuteel

I kvartalis tõusis keskmine palk ja suurenesid ebaregulaarsed preemiad. Brutokuupalk tõusis neljandat kvartalit järjest, teatas Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2011. aasta I kvartalis 792 eurot (12 397 krooni) ja brutotunnipalk 4,87 eurot (76,20 krooni). Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 4,5% ja brutotunnipalk 2,3%.

Keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes 3,2%. Samas ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud palgatöötaja kohta tõusid keskmiselt 57,9%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (18,9%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (3,9%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (16,6%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (7,0%).
Keskmine brutopalk oli jaanuaris 749 eurot (11 723 krooni), veebruaris 785 eurot (12 284 krooni) ja märtsis 843 eurot (13 197 krooni).

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes kümnendat kvartalit järjest. 2011. aasta I kvartalis langes reaalpalk 0,9%.
Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga töötajaid 1,2% rohkem kui 2010. aasta samal ajal.

2011. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1074 eurot (16 810 krooni) ja tunnis 6,99 eurot (109,39 krooni). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid vastavalt 4,3% ja 1,8% võrreldes 2010. aasta I kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (17,5%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (4,2%). Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2010 aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,5%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (8,4%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2011. aastal on valimis 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele

 


 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara