Viimaste aastate jooksul on vaktsiinide arendamine teinud hiiglasliku sammu edasi. Klassikalised vaktsiinid, mille puhul nõrgestatud mikroorganismidega süst õpetab immuunsüsteemile hilisema infektsiooni äratundmist ja ründamist, nii et organism muutub haigusele immuunseks, on endiselt äärmiselt efektiivsed ja neid kasutatakse usinasti üle kogu maailma.
Aga suurem osa uutest vaktsiinidest põhinevad arenenumatel põhimõtetel, kus geenitehnoloogiat kasutatakse väikeste, aga kergesti äratuntavate kahjutekitajate fragmentide aretamiseks – seda kas siis laboratooriumi Petri tassidel või patsiendi enda kehas. See on andnud uued võimalused vaktsiinide edu laiendamiseks, nii et need mitte ainult ei enneta võimalikke haigusi hilisemas elus, vaid ravivad ka patsiente, keda surmav haigus juba tabanud on.
Autor: Imelineteadus .ee, Urve Vilk