Leibkondade elamistingimused paranenud

Oma eluruumi seisundit pidas 2010. aastal heaks või väga heaks rohkem kui kaks kolmandikku lastega leibkondadest, teatab Statistikaamet. Kümne aastaga on selliste leibkondade arv neljandiku suurenenud.

Rahuldavas seisus eluruum oli igal neljandal lastega leibkonnal ning kehvades või isegi elamiskõlbmatutes tingimustes elas iga kahekümnes lastega leibkond. Võrreldes 2000. aastaga on leibkondade hinnang oma eluruumi seisundile tunduvalt parenenud. Kümne aasta eest hindas oma eluruumi seisundit rahuldavaks ligi pool ja kehvaks kümnendik lastega leibkondadest.

Lastega leibkonnad hindavad oma eluruumi seisundit paremaks kui lasteta leibkonnad. Lasteta leibkondadest elavad kõige kehvemates tingimustes üksikud pensioniealised, kellest vaid pool peab oma eluruumi seisundit heaks või väga heaks.

Lastega leibkonna eluruum oli 2010. aastal keskmiselt 79 ruutmeetrit. Ehkki lasteta leibkonna eluruum oli väiksem (61 ruutmeetrit), elasid lastega leibkonnad liikmete rohkuse tõttu siiski kitsamates oludes. Pool lastega leibkondadest elas tingimustes, kus leibkonnaliikmeid oli rohkem kui tube, veidi vähem kui kolmandikul oli iga liikme jaoks oma tuba ja vaid viiendik lastega leibkondadest sai elada nii lahedates tingimustes, kus tubade arv ületas leibkonnaliikmete arvu.

Lasteta ja lastega leibkondi võrreldes ei ole nende elamutüübis suuri erinevusi.
Suuremat majanduslikku stabiilsust pakub eluruumi omanikuks olemine. Lastega leibkondadest oli 87%-l oma eluruum, 7% üüris seda turuhinnaga ja 7% soodsamalt või sai tasuta kasutada. Lasteta leibkondade seas oli omanikke veidi vähem — 80%. Lastega leibkondadest oli üürnikke ja eluruumi tasuta kasutajaid kõige enam üksikvanemate seas (viiendik) ja kõige vähem kahelapseliste paaride ning ala- ja täisealiste lastega paaride seas.

 

Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2010. aasta andmetel. Viimased võrreldavad andmed pärinevad 2007. aastast, vahepealsetel aastatel uuringut ei toimunud. 2010. aastal osales uuringus üle 3600 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda, leibkonna keskmine suurus oli 2,3 inimest.

 


 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Hestia Hotel Laulasmaa Spa's

Laulasmaa loodus on maagiline. Just siit on ammutanud inspiratsiooni maailma enim mängitud kaasaegne helilooja Arvo Pärt ja just siin on seetõttu 2018. aasta sügisel avanemas muusikasõprade meka – Arvo Pärdi Keskus. Kust siis veel ammutada häid mõtteid, kui mitte Laulasmaalt?

Viljandi Pärimusmuusika Ait

Viljandi Pärimusmuusika Ait on mõnus koht, kuhu tulla kontserdile, loengusse, seminarile, konverentsile, tähtpäevi pidama ning vaadet ja õhkkonda nautima. Asume Viljandi südames, Viljandi Lossimägedes ja 360-kraadine postkaardivaade on hinna sees.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara