13. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käsundusleping on teenuse osutamise leping, mille alusel peab teenuse osutaja üksnes tegutsema eesmärgi saavutamise nimel. Seega on oluline kohustuste täitmise protsess, mitte aga niivõrd kindlaks määratud eesmärgi saavutamine. Kui lepingus kokku lepitud eesmärk jääb saavutamata, kuid kohustusi eesmärgi saavutamiseks täideti nõuetekohaselt, ei ole teenuse osutaja oma kohustusi rikkunud.

Käsunduslepinguga kohustub üks isik ehk käsundisaaja lepingu kohaselt teisele isikule ehk käsundiandjale osutama teenust ehk täitma käsundi ja käsundiandja maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. (VÕS § 619)

Käsunduslepingu alusel saab sõlmida nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi võlasuhteid. Näiteks võib jurist käsunduslepingu alusel anda nõu kliendile või juhatuse liige tegutseda ettevõtte juhtorgani liikmena.

Käsunduslepingu regulatsioon erineb oluliselt teistest teenuse osutamise lepingute regulatsioonidest, ennekõike eristab nimetatud lepinguid lepingute eesmärk ja tasulisus.

Käsundusleping on olemuselt tasuta leping. See tähendab, et kui kokku pole lepitud teisiti, siis käsundi­andja teenuse osutamise eest tasu maksma ei pea (VÕS § 619).

Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt osutab käsundisaaja käsundiandjale tasuta teenust, seega ei saa käsundisaajale panna käsundiandjaga võrreldavaid kohustusi ega vastutust.

Käsunduslepingu alusel tekivad käsundisaajale isiklikku laadi kohustused, mille täitmist oodatakse üksnes käsundisaajalt. Käsundisaajaga sõlmitakse leping tihti­peale viimase erialastest teadmistest ja kogemustest lähtudes, seega tekib käsundiandjal ka põhjendatud õiguslik ootus käsundisaaja kohustuste täitmisele.

Käsunduslepingu alusel tegutsetakse teise isiku huvides ehk teisele isikule teenust osutades. Seetõttu tuleb eraldi tähelepanu pöörata ka esindusõigusele ja selle andmisele.

Käsunduslepingust lähemalt „Juhiabi käsiraamatus“.

Autor: Andres Õige, Urve Vilk