20. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti keskmine palk oli selle aasta I kvartalis 792,34 eurot. Uuringu tulemuste järgi jäi alla selle keskmiselt näiteks klienditeenindaja palk, laotöölise palk. Veoautojuhid ja üldehitustöölised teenisid praktiliselt I kvartali keskmist. Müüjate-kassapidajate ja tootmise lihttööliste palk jäi alla 600 euro. Kõige kõrgem palk on uuringu järgi arvutihooldajatel, kelle töötasu number küünib pea 1200 euroni, arvepidamis- ja raamatupidajate palk on veidi üle 1000 euro.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis märkis, et jätkuvalt on "kõige paremini makstud IT-sektor ehk nn patsiga poisid teenivad kõige enam". Ka raamatupidajad ja üldehitustöölised teenivad rohkem kui teised, tõi Kriis välja. 

„Palgad on tõusnud pigem kõrgelt kvalifitseeritud töötajate hulgas, tavatöötajate ning spetsialistide hulgas on palgatõus väiksem,“ rääkis Kriis ning lisas, et siit saavad oma järelduse teha need, kes sooivad rohkem raha teenida.

Uuringust tehtud peamised järeldused:

*Tööandjad tunnetavad palgasurvet, kuid muudatusi tegema ei tõtta, oodatakse kasvu stabiliseerumist.

*Peamised töötasude muutused tulenevad ettevõtte majandustulemustest, mahtude muutumisest ja personaalsetest kokkulepetest.

*Ennekõike tõusevad spetsialistide palgad, kus tööjõu nõudlus on suurem.

*Suuremat palgakasvu on oodata siis kui tööpuudus oluliselt langeb.

Autor: Kadrin Karner, Rivo Sarapik