Keelevead on nakkavad ja ohtlikud

Taotleme seda või mitte, on meie tekstil lisaks mõtete edastamisele alati ka teine tagajärg – me jätame vastuvõtjale endast positiivse või negatiivse mulje.

Lohakas keelekasutaja väikestest vigadest lihtsalt ei hooli. Kui tema keelekonarusele tähelepanu juhtida ja seletada, kuidas oleks parem või õigem öelda ning kirjutada, lööb ta tavaliselt käega, ühmates üleolevalt: “Nende filoloogidega on täitsa võimatu …” Selline reageering on ilmselt lihtsam kui ära kuulata ja meelde jätta. Lisaks negatiivsele eeskujule võib lehtedest vahel leida keelekorraldajate vastu suunatud sõnavõtte.

Keel on tõepoolest nagu elusorganism – ta muutub, areneb ja täieneb pidevalt. Kuid näites toodud sõnavõtust on kindlasti rohkem kahju kui kasu, sest see õigustab võhiklikkust keeleküsimustes ja vigast keelekasutust.

Teksti tähtsaim eesmärk on mõtteid edasi anda

Vahel takistavad keelevead teise inimese mõtetest arusaamist. Näiteks oli Tallinnas tiheda liiklusega tee ääres suur reklaamplakat kirjaga “Müüja maja”. Paljud inimesed murdsid pead, kas tõesti on tegu müüjale kuuluva majaga või tahab kehva keeleoskusega kinnisvaramaakler siiski lihtsalt maja müüa. Mõnikord mõjub keeleviga üsna koomiliselt, nt  šampoonipudeli silt kirjaga “Dushshishampoon”, kus on valele tähekasutusele lisaks ka ortograafiaviga.

Kõige rohkem takistavad lausetest arusaamist lauseehituse vead. Raske on aru saada väga pikkadest ja keerulistest lausetest. Vead kipuvad kergemini tulema just sellistesse lausetesse.

Tekst jätab mulje autorist

Taotleme seda või mitte, on meie tekstil lisaks mõtete edastamisele alati ka teine tagajärg – me jätame vastuvõtjale endast mulje. Kui räägime või kirjutame oma ettevõtte nimel, jätame paratamatult oma tekstiga hea või halva mulje kogu ettevõttest. Väikesed vead ei takista arusaamist, kuid võivad kahjustada mainet.

Vead on nakkavad

Kolleegi teksti parandades võib tihti vastuseks kuulda, et igal pool kirjutatakse nii! Kui veel paarkümmend aastat tagasi võis ehk kindel olla, et trükisõna on keeleliselt veatu, siis nüüd pole see kahjuks kaugeltki nii. Me ei saa enam selleski kindlad olla, et lapsed koolis õiget eesti keelt kuulevad ja näevad.

Korrektsest keelekasutusest loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kristina Kask

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

ÄRIPÄEV AS otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

28. september 2018

Teabevara