Pesto ja avokaado. Esimest näiteks pasta juures koorepõhise kastme asemel ning teist leivakattena juustu asendajana kasutamine teeb kehale topeltteene. Küllastatud rasvhapped saavad asendatud küllastamata rasvhapetega ja vererasvade tase alaneb.
Vererasvade tase mõju südameprobleemidele on alles hiline avastus - inimestel, kel on kõrge vererasvade tase, on kolm kuni neli korda kõrgem infarktirisk. Arvatakse, et vererasvad ummistavad pikapeale veresooned, mistõttu on pärsitud hapnikurikka vere transport ajju, mis omakorda viib infarktini.
Lisaks pestole ja avokaadole soovitab Realage veel heade rasvadega toiduaineid nagu rasvane kala, näiteks lõhe ja pähkleid. Oluline on küllastatud rasvhapete asendamine küllastamata rasvhapetega.
Pesto on Itaaliast pärit levinud kaste, mis koosneb basiilikust, küüslaugust, seedermänniseemneist, Parmesani juustust ja oliiviõlist. Itaallased kasutavad seda nii kastmena pasta juures kui ka näiteks suppide maitsestajana.
Avokaado on üks rasvasemaid puuvilju - 100 grammis puuviljas võib olla 10-15 grammi rasva. Küpsel avokaadol on nõrk pähklimaitse ja oma konsistentsilt meenutab ta pehmet koorevõid. Söömiseks sobib avokaado näiteks röstsaial-leival lihtsalt juustu kombel määrituna. Peale võib raputada veidi soola ja pipart.