Restoranitest: OKO paneb ahhetama

Kes praeguseks pole OKOs vähemalt korra söömas käinud, see on ajast maas. Varakevadest saadik on lehed ja toidublogijad seda Kaberneeme sadama uut, täpsemalt uuenenud restorani kiitnud. Oli minulgi viimane aeg seda imet oma silmaga vaatama minna.

Esimene äratundmine tuli sisekujundusest. Oligi ainult aja küsimus, millal selline läbiproovitud rannastiilis hele-triibuline restoran Eestisse jõuab. Pool Euroopat ja kõik Põhjamaad murravad juba aastaid sellise mereäärelihtsusega sööjate südameid, meieni jõudmine võttis aga üllatavalt palju aeg. Mida paremat võikski väikesele rannaküla restoranile välja mõelda? Ainult toolidelt võiks ehk Riviera-sildid ära võtta, ilusad on nad ju nagunii.

OKO kiire kuulsuse taga on tippkokk Tõnis Siigur, sügavalt kulinaariakunstile pühendunud mees. Teades tema varasemaid tegemisi, võis olla enam-vähem kindel, et kui ta kord juba oma restorani tegemise ette võttis, peabki see hästi välja tulema. Iga hea restorani sisekujundus ja menüü sobivad omavahel kokku, see on loomulik, aga OKOs paistavad ka teenindajad üldise stiiliga sobitatud olevat -  noored, hoogsad, justkui veidi tuulised. Ja heledad nagu kogu muugi disain. 

Menüü mahub kahele leheküljele ja on jõudnud juba korra uueneda. Soolakartulit ja pekki-leiba suvemenüüs enam ei ole, rahva lemmikud lambasigar ja punakala on alles, toki otsa pandud suhkruvatt ja pontšikud samuti. Lisandunud on grillroad, magusavalikusse on tulnud maasikad ja koogi peale rabarber.

Alustasin sellest, mida ma varem söönud ei olnud: nõgesejuust ja köömnetega murakamoos. Ühe lõunasöögiga kaks uut asja on saavutus, mida Eestimaal väga harva ette tuleb. Kõik meeldis, välja arvatud nimi – kos-mos. Nii nimetati köömnetega moosi. Moosist saab mos, aga kust tuleb kos, seda ei teadnud ka kelner mitte. Ja natuke keeruline oli lauajupilt, mis taldriku aset täitis, juustupulga ja küpsise abil seda kos-mosi kätte saada.

Lõuna jätkus tõusvas joones. Justkui etendus, kus põnevust jätkub mitmeks vaatuseks. Tuli laasturulli sisse keeratud heeringas, mille avamiseks kelner nööri kääridega läbi lõikas, tuli 58°C juures küpsenud lõhekala, mis polnud ei toores ega küps, vaid täpselt vahepeal, tuli grillitud siig, mille juurde plekktopsist friikartuleid anti. Ja maasikamagussöök ehk maasu  - maasikakastmes maasikad jäätise ja mündilehtedega.

Päevaroaks oli sel korral grillitud siig tartar salati, majoneesi ja ämbritäie friikartulite ehk friikatega. Ämber oli küll väike, aga ehtne. Üldse olid serveeringud põnevad. Suupiste, nagu juba nimetatud, serveeriti lauajupil, triibukook kiviplaadil, tomatisupp tomatipunaste äärtega taldrikul, maasu ja siig suvekirjudes nõudes, tagasihoidlikes toonides lõhe-kartulipüree valgel taldrikul.

Polnud nii, et meie ainult ahhetasime ja sõime. Muidugi oli kõik väga maitsev, aga mitte ainult - road oli nii omanäolised, et tekitasid arutlust. Maitsesime üle laua üksteise toitu, isegi vaidlesime. Ja oleks tahtnud ka peakokaga vaielda: külma tomatisuppi poleks mina küll gazpachoks nimetanud, nii loominguliselt oli tomatile ja supile lähenetud. Ja heeringa peale oleksin natuke rohkem leivamüslit tahtnud – müsli pärast ma heeringa õieti tellisingi. Aga veelkord – hea oli nagunii, arutlused ja vaidlused oli lisarõõm. 

Toit: 9
Teenindus: 10
Interjöör: 10

Aadress: Kaberneeme sadam, Harjumaa
Telefon: 6098148
Avatud: E-P 12-23
Põhiroogade hinnad: 7.90-16.90 eurot

Galerii

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Strand SPA & konverentsihotell trumpab konkurendid üle rikkaliku kogemustepagasiga

Lääne-Eesti suurimal konverentsikeskusel on 25 aastat kogemusi ürituste korraldamises. See fakt saadab kindla sõnumi klientidele – võimekas ja usaldusväärne, professionaalne ja kvaliteetne. Just selline koostööpartner on Strand.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara