Vaata, kus häälikute tähtedeks vormimisel enim eksitakse

Eestlane on harjunud sõnu kirjutama nii, nagu ta neid hääldab. Kuid eesti keeles on ka sõnu, mida hääldame ja kirjutame erinevalt. Sellest tulevadki sagedasemad täheortograafia vead.

Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž kõrval tavaliselt k, p, t. Näiteks: apteek, haistab, peatselt.

Helitute häälikute järel on liide -ki, heliliste järel aga -gi.
Näiteks: vangki, tulebki, söövadki, šeffki, dušški, kalagi, hakkangi, kohvgi, kohvergi, mahlgi.

Erandina kirjutatakse helitute häälikute kõrval g, b, d:
liitsõnades: umbsõlm, raudkapp, algkool
liidete ees: jalgsi, valdkond, kaudselt
sõna muutevormides:
kärbsed (sest: kärbes),
õudsed (sest: õudne),
seadku (sest: seadma).
võõrsõnades: absoluutselt, röntgen.

Iseasi on astmevaheldusest põhjustatud muutused:
ärgas : ärksa
hõlbus : hõlpsa
 I ja j õigekiri
Ü järel ei kirjutata i-d, välja arvatud laensõnades rüiu ja süit.
Näiteks: süüa, süüakse, lüüa, lüüakse, hüüe, püüa.Ü ja i järel ei kirjutata j-i, välja arvatud tegijanime puhul.
Näiteks: käia, käiakse, iroonia, minia,
kuid tegijanime puhul
müüja, ronija, käija, tulija (see, kes müüb, käib, ronib, tuleb).
 
Häälikuühendid
Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega.
Näiteks: katsed, kausjas, linlane, mõtlik, revanš, borš.
Erandina kirjutatakse häälikuühendis häälik kahe tähega:
l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: ressurss, seanss
liidete -gi ja -ki ees, kui sõna tüvi lõpeb kahe kaas¬häälikuga: kammgi, kukkki
liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: modernne, suveräänne, õhkkond
liitsõnades: plekkkatus (ka: plekk-katus), allkiri
nud-kesksõna tunnuse ees: möönnud, veennud.

Võõrsõnade õigekiri
Võõrsõnadega ei tasu liialdada. Mõni inimene arvab, et keerulised ja rohkete võõrsõnadega laused jätavad kõnelejast või kirjutajast targa mulje. Tuleb siiski meeles pidada, et teksti tähtsaim ülesanne on mõtteid edasi anda. Eesti keeles on palju üldtuntud võõr¬sõnu (telefon, banaan, efekt), kuid on ka selliseid, mis kuuluvad mõne kindla eriala juurde ega ole kõikidele keelekasutajatele tuntud.

Loe täheortograafia kohta lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kristina Kask

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Järveveere puhkekeskus ootab külastajaid nii suvel kui talvel

Maalilisel Võrtsjärve kaldal Valma külas asuv Järveveere puhkekeskus on suurepärane paik suveürituste, seminaride, pulmade ja talvepäevade korraldamiseks.

Kuninglik Saku mõis – pealinnast vaid 11 km kaugusel

Tallinnast vaid 11 km kaugusel rohelusse mattunud Saku mõis sobib suurepäraselt nii koosolekute, seminaride, konverentside kui firmapidude korraldamiseks. Väärika ajalooga Saku mõisa peahoone pärineb 1820. aastast ning on oma rikkaliku-luksusliku dekoori ja laemaalingutega üks Eesti kaunimaid.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Äripäev otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

24. jaanuar 2018

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine