Vaata, kus häälikute tähtedeks vormimisel enim eksitakse

Eestlane on harjunud sõnu kirjutama nii, nagu ta neid hääldab. Kuid eesti keeles on ka sõnu, mida hääldame ja kirjutame erinevalt. Sellest tulevadki sagedasemad täheortograafia vead.

Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž kõrval tavaliselt k, p, t. Näiteks: apteek, haistab, peatselt.

Helitute häälikute järel on liide -ki, heliliste järel aga -gi.
Näiteks: vangki, tulebki, söövadki, šeffki, dušški, kalagi, hakkangi, kohvgi, kohvergi, mahlgi.

Erandina kirjutatakse helitute häälikute kõrval g, b, d:
liitsõnades: umbsõlm, raudkapp, algkool
liidete ees: jalgsi, valdkond, kaudselt
sõna muutevormides:
kärbsed (sest: kärbes),
õudsed (sest: õudne),
seadku (sest: seadma).
võõrsõnades: absoluutselt, röntgen.

Iseasi on astmevaheldusest põhjustatud muutused:
ärgas : ärksa
hõlbus : hõlpsa
 I ja j õigekiri
Ü järel ei kirjutata i-d, välja arvatud laensõnades rüiu ja süit.
Näiteks: süüa, süüakse, lüüa, lüüakse, hüüe, püüa.Ü ja i järel ei kirjutata j-i, välja arvatud tegijanime puhul.
Näiteks: käia, käiakse, iroonia, minia,
kuid tegijanime puhul
müüja, ronija, käija, tulija (see, kes müüb, käib, ronib, tuleb).
 
Häälikuühendid
Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega.
Näiteks: katsed, kausjas, linlane, mõtlik, revanš, borš.
Erandina kirjutatakse häälikuühendis häälik kahe tähega:
l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: ressurss, seanss
liidete -gi ja -ki ees, kui sõna tüvi lõpeb kahe kaas¬häälikuga: kammgi, kukkki
liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: modernne, suveräänne, õhkkond
liitsõnades: plekkkatus (ka: plekk-katus), allkiri
nud-kesksõna tunnuse ees: möönnud, veennud.

Võõrsõnade õigekiri
Võõrsõnadega ei tasu liialdada. Mõni inimene arvab, et keerulised ja rohkete võõrsõnadega laused jätavad kõnelejast või kirjutajast targa mulje. Tuleb siiski meeles pidada, et teksti tähtsaim ülesanne on mõtteid edasi anda. Eesti keeles on palju üldtuntud võõr¬sõnu (telefon, banaan, efekt), kuid on ka selliseid, mis kuuluvad mõne kindla eriala juurde ega ole kõikidele keelekasutajatele tuntud.

Loe täheortograafia kohta lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Kristina Kask

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

ÄRIPÄEV AS otsib ASSISTENTI

Äripäev AS

28. september 2018

Teabevara