Interneti poolt põhjustatud teadmusrevolutsioon on kardinaalselt muutnud inimeste ligipääsu ükskõik millisele informatsioonile. Suur osa ühiskonnast on alaliselt andmevõrgustikega seotud, kui nad just sihilikult nendest ei hoidu. Laialt levinud arvamuse kohaselt muudab internet radikaalselt ka seda, mida ja kuidas inimeste aju nende mäludesse talletab.
Iseenesest ei ole samas aga kehavälised andmepangad midagi uut. Juba enne arvutite aega moodustasid inimesed isekeskis spetsialiseerunud kollektiivmälu. Erinevad ühiskonna liikmed omasid eri valdkondade kohta süvateadmisi, millele teised võisid kerge vaevaga ligi pääseda. Betsy Sparrow juhitud töörühm otsustas seega uurida, milliseid muutusi inimeste valikulises andmetetalletamises kutsub esile eelpool mainitule sisuliselt niivõrd sarnane interneti poolt moodustatav kollektiivmälu.
Kolm psühholoogi leidsid erinevate eksperimentide käigus, et vähemalt Ameerika Ühendriikide tudengite mälu on suuresti mõjutatud sellest, kas neil on meelde jätvatele faktidele võimalik hiljem internetis ligi pääseda. Selgus, et sellise võimaluse puhul mäletasid nad uut omandatud informatsiooni kehvemini. Samas paljastasid aga tulemused meenutamise protsessis ootamatu külje. Üliõpilased mäletasid keskmisest tunduvalt paremini, kust nimetatud informatsiooni uuesti leida võiks.
Sparrow sõnul viitavad tulemused, et juhtudel, kui me teame, et informatsioon kuskile jäädavalt alles jääb, mäletame me pigem seda, kus vastavat infot hankida saab, kui seda, mida andmed reaalset sisaldasid. Samas ei kujuta see psühholoogiderühma sõnul endas ohtu, vaid inimesed muutuvad arvutitega järjest rohkem sümbioosseks. Internet kujutab endas lihtsalt mahukamat spetsialiseerunud kollektiivmälu, kui eksisteeris juba varem inimeste vahel.