Autor: Signe Sillasoo • 18. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimus: Mind huvitab paar küsimust riigipühale eelneva lühendatud tööpäeva kohta. Töökohta rahastab linn, sõlmitud on kollektiivleping, tööaeg on 10 tundi päevas. Teised töötajad töötavad ka 12 tundi päevas. Töökoht on avatud kella 7-19. Minu tööaeg on kella 8-18. Tööandja väidab, et ma pean olema lühendatud tööpäeval tööl kella 8-16, kuid töölepinguseaduse kohaselt peaks olema tööpäev lühendatud 3 tundi (minule kehtib siis 2 tundi?).  Kõik teised töötajad töötavad samal päeval normaaltööajast 3 tundi vähem (kella 7-16, kuna nende tööpäev normaalajal on 7-19-ni), kuid minule võimaldatakse ainult 2 tundi, väites, et maja on ju kella 19.00 lahti.

Kas selline käitumine ja nõudmine tööandja poolt on õigustatud? Kas mind koheldakse samaväärselt teiste töötajatega? Samuti huvitab mind see, et kui töötajatel on koormus sama, kas siis võib neile (osadele) määrata nädalas siiski vähem töötunde (töötunnid lepinguga kindlaks määratud), tekitades mõnedele nö. miinustunde? Kui muudetakse töötundide arvestamist, kas siis tööandja on kohustatud sellest töötajat teavitama enne muudatust ja kui palju aega ennem peab teavitama? Kas lühendatud tööpäeval peetakse tööaja arvestust nii nagu alati seda tehtud on (minul näiteks 10 tundi) või arvestatakse 3 tundi vähem? Samas, kui tööandja väidab, et töötaja teeb oma nö. miinustunde lühendatud tööpäeval tasa, kas siis see on õigustatud, et töötajale ei kehti lühendatud tööpäeva arvestus (3 tundi) ning kui palju peab tööandja sellest töötajat ette teavitama (eelneval kuul koostatakse töögraafik: mai kuus juuni kuu graafik näiteks). 

Vastus: Tööaja lühendamine uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale 3 tunni võrra on sätestatud töölepingu seaduse  (TLS) §-is 53. TLS sätted on kohustuslikud täitmiseks tööandjale, seega peaks ka Teie vahetult eelnev tööpäev vastavate riigipühade eel olema lühendatud kolme tunni võrra. Juhul kui mõnedel töökohtadel see pole võimalik (näiteks kaupluste töötajad, valvetöötajad jne), peab tööandja arvestama, et sel kuul võivad tekkida töötajal kokkulepitud tööaega ületavad töötunnid (ületunnitöö).

Vastavalt TLS § 6 lg 6 peavad töötaja ja tööandja kokku leppima, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (so summeeritud tööaeg) ning tööandja peab teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Tööajakavast teavitamine võib töölepingus olla esitatud viiteliselt sisemise töökorralduse reeglitele vms töötajale õigeaegselt ja selgelt esitatud dokumendile. Tööandja peab töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab ja kus ta selle leiab. TLS ei sätesta, mitu päeva peaks tööandja töötajat järgneva kuu tööajakavast ette teavitama. Reeglina lähtutakse nädalast, kuid seda võib teha ka varem või ka hiljem. Kindlasti ei ole etteteatamine mõistlik eelmise kuu viimasel päeval.

Tööaeg peab olema samuti töötajale teatavaks tehtud, kas töölepingus või töölepingu dokumendis. Eeldatakse et töötaja töötab 40 tundi nädalas seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, so täistööaeg, kui töötaja ja tööandja ei ole kokkuleppinud lühemas tööajas (so osaline tööaeg). Tööaja muutmine töölepingus on võimalik ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). TLS-es ei ole sätestatud sellekohast ette ütlemise tähtaega, kuid see peab olema mõistlikkuse põhimõttest ja asjaoludest sõltuvalt piisav.

Vastas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson.