20. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvamus: Tallinn - turistilõks või Euroopa kultuuripealinn?

Mõni aeg tagasi Tallinna poole sõites pidin häbi pärast maa alla vajuma, kui sattusin vaatama laeva meelelahutussõud, mis pidi Skandinaavia turistidele Eestit tutvustama.

Laevareis on paljude turistide värav Eestisse. Baltic Princessi suurimal laval alanud etenduses "Linn täis üllatusi" tutvustas lavatagune hääl esimese asjana Tallinna kui kultuuripealinna ja publikule näidati linna tutvustavat videot. Nii teostuselt kui ka sisult piinlikult amatöörlikus ja odavas videos tiirutati vaid vanalinnas, leidmata midagi põnevamat kui Olde Hansa nurgal seisev puidust kuju. Nagu poleks linnas huvitavaid vaateid ja detaile.

Video vaheldus tantsukavadega. Kui laval öeldi, et nüüd siirdutakse Estonia ooperisse, seisis ekraanil nukuteater ja lõpetati hoopis Nokia kontserdimajas. Ooperitemaatika pähe esitati Bonnie Tyleri laul, mis pole ei ooper ega oma mingit seost Estoniaga.

Tantsude kaudu esitati sõnumit Tallinnast kui vanalinnast (paar keskaegset tantsu), poodlemisparadiisist ja ööklubide linnast. Pärast ööklubides rassimise kujutamist ilmusid viimaseks tantsuks lavale tüdrukud, peas tanud ja seljas Eesti rahvariiete käised. Ainult seelikud olid nad selga panna unustanud ja igaüks võis nautida nende sädelevates trikoodes sukatrippidega tuharaid. Nii kujutati Eesti naisi. Kas see oli sõnum kultuuripealinnast? Või linnast täis üllatusi?

Võib ju öelda, et see väike etteaste ei vääri nii palju sõnu ja tähelepanu, aga laevareis on paljude turistide värav Eestisse ning esimene võimalus tutvuda külastatava riigi looga. Samuti kardan, et Tallinki laeval nähtu on laiendatav suurele osale sõnumitest, mida Eesti turismisektor välismaalastele saadab. Arvatakse, et peale lähevad teatud kohad ja tegevused - vanalinn, ostukeskused, ööklubid ja poolpaljad tüdrukud -, tundmata tegelikult rahvast, kelle tähelepanu püütakse.

Miks ei mängita rootslastele Tallinna välja näiteks kui raamatu- ja sisustuspoodide linna, kui merele avatud purjetamise ja puitmajade linna, kui tervise-, spaa-, kohviku- ja gurmeekultuuri linna?

Siit jõuame taas ekspordi põhitõeni, mida kipume jätkuvalt unustama: enne välisturule minekut tuleb teha kodutöö ja õppida seda turgu tundma. Olgu selleks siis kas või Eesti naaberriigid, mis on küll väga lähedal, aga seda vaid näiliselt.

Autor: Signe Sillasoo, Kadri Bank

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700