Autor: Signe Sillasoo • 21. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas võidelda arvutites leiduva andmerämpsu vastu?

Jäätmekäitluses toimivad ideed võiks aidata arvuteid kiiremaks muuta, kirjutab teadusuudise portaal Novaator.

Igaüks, kes on kunagi Windows operatsioonisüsteemiga arvutiga töötanud, teab, et mida kauem on sellist arvutit kasutatud, seda aeglasemaks see muutub. Põhjuseks on mittevajalikku informatsiooni sisaldavate andmefailide ja süsteemi tegevuse logikannete kuhjumine. Arvuti muudab aeglaseks neisse kuhjunud bittidest koosnev praht.

Teadusuudiste portaalis arXiv.org avaldatud uuringus väidavad USA Johns Hopkinsi ülikooli arvutiteadlased Ragib Hasan ja Randal Burns, et mittevajalike andmete käitlust saab arvutisüsteemides korraldada sarnaselt tavalise jäätmekäitlusega.

Uurimistööks said nad inspiratsiooni Cornelli ülikooli teadlaste 1999. aasta uuringust, mis näitas, et kuni 80 protsenti Windows NT operatsioonisüsteemi poolt kõvakettale salvestatud andmetest kustutati järgmise viie sekundi jooksul.

Hasan ja Burns analüüsisid kolme arvutit: sülearvutit MacBook, Linuxi Ubuntut kasutavat lauaarvutit ning oma ülikooli raamatukogu Fedora Linuxit kasutavat failiserverit. Operatsioonisüsteem Linux on tuntuim vabavaralise tarkvara näide.

Teadlaste eesmärgiks oli kõigi kolme arvuti puhul välja selgitada, mitut protsenti failidest ei olnud pärast nende loomist enam kasutatud. Nad leidsid, et Macbooki failide hulgas oli selliseid viiendik, lauaarvutis ligi pool ja serveris peaaegu 60 protsenti ning kettaruumi oli igas arvutis kasutatud vastavalt 98,5, 38,1 ja 99,5 protsenti. Tulemused viitavad selgelt, et suurt hulka palju kettaruumi võtvaid faile polnud pärast nende loomist kunagi kasutatud.

Selline ressursikasutus on ilmselgelt ebaefektiivne, nii soovitavad Hasan ja Burns rämpsandmetest vabanemiseks kasutada uudset lähenemisviisi, mis lähtuks jäätmekäitlusfirmade poolt tavaliste jäätmete käitlemisel kasutatavast püramiidmudelist.

Püramiidi põhjas oleks halvim stsenaarium ja tipus parim stsenaarium. Halvimast parima suunas liikudes nimetasid nad stsenaariume järgmiselt: lahtisaamine, taastamine, taastöötlemine, taaskasutus ja vähendamine.

Antud juhul tähendab lahtisaamine lihtsalt andmete kustutamist, taastamine  kasutatavate komponentide eraldamist, taastöötlemine komponentide taaskasutamiseks värskendamist ning taaskasutamine taastatavate komponentide muul viisil kasutamist. Lõppeesmärgiks on sellise tarkvara loomine, mille puhul kasutuid andmeid ei teki.

Lisaks sellele, et rämpsandmed muudavad arvutid aeglasemaks võivad need lühendada ka välkmälu eluiga, sest selle tehnoloogia puhul on ülesalvestamisel piir ees. Mullu sügisel tuli välja Apple MacBook Air, mille puuduvat kõvaketast asendab välkmälu.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700