Autor: Signe Sillasoo • 22. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selleaastase festivali kava on sama kirju kui eelnevatelgi aastatel. Toimub rohkem kui 70 kontserti, hulk õpitubasid, samuti oodatakse huvilisi regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, ööülikooli loengutele ja arvukatele filmiseanssidele.

Kui mullu oli festivali alapealkiri "Seest tuleb üks tants", siis sel aastal on seda edasi arendatud ning fookuses on teema "Rütm ja pulss". "See on loogiline jätk eelmisele aastale. Selleks, et ühes ansamblis oleks väga hea omavaheline tunnetus ja koosmäng sujuks, on elementaarne, et on olemas ühine sisemine tuksumine ja pulss, mida ka festivali külalised tunnetavad," selgitas festivali pressiesindaja Rannar Raba teemavalikut.

Viimasest tulenevalt pööratakse tänavu suurt tähelepanu kodu- ja välismaistele rütmipillidele - trummidele, djembe'dele jne. "Eesti pärimusmuusikas ei ole rütmipillid väga olulist rolli mänginud, sest teiste pillidega on see rütmilisus olnud tagatud. Aga rütmi toomine pärimusmuusikasse on viimasel ajal saanud järjest populaarsemaks, seda eriti kollektiivides, kuhu kuuluvad noored muusikud. Üsna loogiline, et festival astub nende arenguga sama jalga," avas Raba veel teema tagamaid.

Geograafiline haare on lai. Esinejate nimekiri on tavapäraselt kirju. Artiste tuleb nii Aafrikast, Euroopast, Aasiast kui ka Ameerikast. Üks pärleid paljude esinejate seas on kindlasti Trilok Gurtu kontsert.

"Kašmiirist pärit löökpillimängija ja helilooja Gurtu on ülemaailmse kuulsusega tegija, juba 1970. aastatest alates tuntust kogunud mees. Need, kes trummimängu ja rütmimaailma armastavad ning rütmilist improvisatsiooni hindavad, teavad teda kõik. Tema saabumine Viljandisse on sündmus, mille peale nii mõnigi ütleb, et nüüd võib rahulikult testamenti kirjutama hakkama, sest ei pea enam Mumbaisse või New Yorki minema, et teda kuulata," sõnas Raba.

Teine märkimisväärne tegija on Raba sõnul Rootsi ansambel Hedningarna. Kollektiiv, mis sai õige ammu hakkama sellega, et viis pärimusmuusika tantsusaalidesse ja staadionilavadele. Samuti katsetasid nad roki ja pärimusmuusika ühendamist.

"Eesti esinejatest on kindlasti oluline ansambli Vägilased viimane kontsert. Vägilaste liikmed on otsustanud oma rada siitmaalt eraldi jätkata, aga nad on vaata et kõige enam ilma teinud pärimusmuusika ansambel Eestis. Sellest kontserdist tõotab tulla sündmus omaette," lubas Raba. Mainitud kolme artisti kõrval esinevad nelja päeva jooksul veel Snaarmaarwaar Belgiast, Ensemble Sahnbehzadeh Iraanist, Chveneburebi Gruusiast, Oreka Tx Baskimaalt, Cissokho System Senegalist ja paljud teised.

Muudatused korralduses. Kuna Viljandi kultuurimaja on sel suvel remondis, siis on festivali esinemispaiku natuke muudetud. "Kultuurimaja hoovi lava oleme asendanud Tegelaste hoovi lavaga," sõnas Raba. "Veel on võetud kasutusele lennukitehas - tööstushoone Viljandi lossimägede kõrval," tutvustas ta.

"Ka piletiostusüsteemi oleme teinud arusaadavamaks. Kontserdipaikades pileteid enam ei müüda, selle asemel on meil nüüd festivali territooriumil kaks passi- ja piletikeskust," lisas Raba.

Viljandi pärimusmuusika festival

28.-31. juulil Viljandis

Programm: 70 kontserti, õpitoad, ööülikool, regilaulupesa, muinasjututuba, näitused, pillilaat, käsitööhoov, filmiprogramm

Pilet: saadaval Piletilevis ja kohapeal

www.folk.ee