Autor: Signe Sillasoo • 26. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jõukus ja depressioon käivad käsikäes

Rikastes riikides esineb depressiooni vaeste riikidega võrreldes rohkem, näitas värske uuring.

Uuringu käigus vaadeldi depressiooni esinemist 18 riigis üle maailma. Tulemused näitasid, et kliinilise depressiooni eluaegne levimusmäär kümnes uuringus osalenud kõrge sissetulekuga riigis oli keskmiselt 14,6 protsenti. Kaheksas madala ja keskmise sissetulekuga riigis oli see näitaja aga 11,1 protsenti, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.

Kõikides riikides oli depressiooni esinemine seotud sotsiaalsete teguritega, nagu näiteks vanuse, perekonnaseisu ja sissetulekutega. Näiteks madala ja keskmise sissetulekuga riikides esines esimene depressiooniepisood keskmiselt 24. eluaastal, kõrge sissetulekuga riikides aga peaaegu kaks aastat hiljem.

Teadlased spekuleerivad, et jõukamates riikides esineb nukrameelsust rohkem ebavõrdsema sissetulekute jaotuse tõttu. Lisaks sellele võib depressioon olla rikaste haigus, kuid teadlaste sõnul ei ole selle fenomeni põhjused veel täielikult selged.

Depressiooni esinemise põhjuste mõistmine maailma erinevates paikades  aitab selle meeleoluhäirega paremini võidelda. Depressiooni raskemad vormid võivad lõppeda ka enesetapuga. Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel esineb maailmas 850 000 depressioonist tingitud surmajuhtu aastas.

Depressiooniuuring oli üks osa Maailma tervishoiuorganisatsiooni laiemast uuringust ning selle käigus küsitleti näost näkku 89 000 inimest 18 riigist. Uuringus osalenud kümme kõrge sissetulekuga riiki olid Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iisrael, Itaalia, Jaapan, Holland, Uus-Meremaa, Hispaania ja USA ning kaheksa madala ja keskmise sissetulekuga riiki Brasiilia, Colombia, India, Hiina, Liibanon, Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Ukraina.

Küsitletud inimesed pidid vastama kliinilise depressiooni sümptomeid puudutavatele küsimustele, sealhulgas küsimusele kas nad tunnevad kurbust ja on kaotanud huvi igapäevaelu vastu. Lisaks sellele küsiti vanust, sissetulekut, perekonnaseisu ja muid demograafilisi andmeid.

Kõrgema sissetulekuga riikides oli depressiooni kogenud või tõenäoliselt tulevikus kogevaid inimesi kõige rohkem Prantsusmaal (21%),USAs (19,2%) ja Hollandis (17,9%) ning kõige vähem Jaapanis (6,6%), Saksamaal (9,9%) ja Itaalias (9,9%). Madala ja keskmise sissetulekuga riikides oli selliseid inimesi kõige rohkem Brasiilias (18,4%) ja Ukrainas (14,6%) ning kõige vähem Hiinas (6,5%) ja Mehhikos (8%).

Perekonnaseis ja depressioon olid omavahel seotud nii rikastes kui vaestes riikides. Rikastes riikides suurendasid depressiooniohtu lahusolek ja vallalisus, vaesemates riikides lahutus ja lesestumine.

Prantsusmaal, Saksamaal, Uus-Meremaal ja USAs oli kõige vaesemate vastanute kliinilisse depressiooni haigestumise risk kõige rikkamate vastanutega võrreldes kaks korda kõrgem. Madala ja keskmise sissetulekutega riikides aga üksikisiku sissetuleku ja depressiooni vaheline seos puudus.

Kõikides riikides oli depressiooni kogenute seas naisi meestest kaks korda rohkem.

Allikas: BMC Medicine.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700