Island kindlustab oma inimeste tuleviku

Teatud majanduslikust latist madalamale laskumine on Islandil tõeline kunst, sest appi tulevad töötu abirahad, kindlustused, ametiühingud jms, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Islandi loodus on nagu müstiline muinasjutt, mida sõnadega kirjeldada on raske. Sama raske on kirjeldada tavalist islandlast. Öeldakse, et kui viikingid hakkasid üle tuhande aasta tagasi Norrast liikuma, siis Fääri saartele jäid maha merehaiged. Islandile jõudnud jäid aga edasiliikumiseks paremat ilma ootama. Ootavat siiani.

Sellest alates on Island olnud mitme võõrvõimu all, elanud üle mitu hävitavat loodusõnnetust, kannatanud katku küüsis, saavutanud iseseisvuse ja tõusnud
tänapäevase heaoluühiskonna musternäidiseks. Kuigi ootamatult kokku varisenud
finantssektor tekitas kaose, millega uhke viikingirahvas praegu rinda pistab, on
Island siiski turvaline ühiskond.

Kalandus kui Islandi majanduse alustala annab tööd paljudele ning moodustab poole ekspordist. Nüüdseks on kalanduse kõrvale tõusnud alumiiniumitootmine ning turism. Alumiiniumitootmise arendamine on võimalik tänu Islandi suurtele
taastuvenergiaallikatele. Turistide hulk suureneb aastast aastasse, seda eriti pärast finantskriisi algust, kui Islandi kroon muutus peaaegu kaks korda odavamaks.

Islandlaste töökultuur on üsna kõrge, kuid samal ajal kohtab seal palju meile harjumatut. Islandlastel ei ole kunagi kiire. Üks mu tuttav tellis endale satelliidiantenni paigaldaja ning talle öeldi, et kohe tuleme. See kohe võttis aega peaaegu viis päeva. Islandlased on rahulikud inimesed ning ka nende töötempo on üsna rahulik. Kusagil ei märka kiirustamist ning sellega seoses ka nn ülejalalaskmist. Töökoha saamisel mängib haridus suurt rolli. Seda eriti palgaarvestuses. Võib-olla on su oskused paremad kui mõnel kaastöötajal, kuid juhul kui teise töötaja haridus on kõrgem, on ka tema palk kõrgem. Islandil
maksab “paber” väga palju.

Praegust majandusolukorda vaadates on näha selgeid paranemise märke. Tööpuudus ei ole kerkinud üle kardetud 10%, pigem on vähenenud, valuutakurss on stabiliseerunud. Taastumine võtab kindlasti mitu aastat, kuid Island kukkus ka üsna kõrgelt. Vaatamata sellele oli Island ka enne majandusbuumi kõrgeltarenenud heaoluriik ning seda sõna otseses mõttes. Paljude välistööliste arvates on just sotsiaalsed tagatised need, mis kallutavad kaalukausi Islandil töötamise kasuks. Islandil pole just kerge sattuda elu hammasrataste vahele ning vaesuda.

Teatud latist madalamale laskumine on Islandil tõeline kunst, sest appi tulevad igasugused töötu abirahad, kindlustused, ametiühingud jms. Ainuüksi töötu abiraha on Islandil piisav, et ära elada ning mitte tänavale sattuda. Minul ei ole
kümne aasta vältel õnnestunud Põhja-Islandil näha ainsatki nn kodutut või
muud eluheidikut, kes prügikastis sobrab. Lemme-Linda Saukase sõnul leidub
Reykjav?kis siiski mõni eluheidik, kuid nende jaoks on varjupaigad
just nagu meil Eestis. Siiski pole võrreldav elu hammasrataste vahele jäänud inimeste hulk Eestis ja Islandil.

Loe pikemalt ajakirjast  Personali Praktik.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Tarvo Nõmm

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev ajaloolises Roseni Tornis

Eksklusiivsed peoruumid - Roseni Torni väga hea asukoht südalinna tuiksoonel, kaasaegne esitlustehnika ning suurepärane ajalooline interjöör loovad mõnusa keskkonna erinevateks sündmusteks.

Eesti Vabaõhumuuseum – ajal on lugu!

Rocca al Mares, Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti Vabaõhumuuseum. Ürituste korraldamiseks leiab siit erinevaid peo- ja seminariruume, kauni looduskeskkonna ning meeliülendavad maitseelamused.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara