Eesti turul domineerivad Hiina jalatsid

Eesti jalatsiturg on väike ning peamiselt imporditakse Hiinas toodetud jalatseid, kirjutab Statistikaameti teenindusstatistika talituse juhataja Epp Karus Statistikaameti blogis.

Eestis on 1,34 miljonit elanikku ning lisaks sellele peatub aastas majutuskohtades ja eramajutuses ligi kaks miljonit välisturisti, kes jäävad Eestisse kauemaks kui üheks päevaks. Eesti keskmine brutokuupalk on viimasel kolmel aastal olnud ligikaudu 800 eurot. Netopalk, ehk see raha, mis pärast maksude mahaarvamist kulutamiseks kätte jääb, moodustab brutokuupalgast 80–81%.

Riietuse ja jalatsite hind oli 2010. aastal ligi 14% kallim kui 2005. aastal ja ligi 3% kallim kui 2009. aastal. Siiski oli riietuse ja jalatsite hinnatõus väiksem kui ülejäänud kaupadel. 2010. aastal kallinesid kaubad kokku 2005. aastaga võrreldes 21% ja 2009. aastaga võrreldes ligi 4%.

Viimastel aastatel on riietus ja jalatsid olnud odavamad aasta alguses ja keskel (vastavalt jaanuar–veebruar ning juuli–august), kui kauplused pakuvad soodushinnaga kaupu, ning kallimad aasta lõpus (oktoober–detsember).

Leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2003. aastal rõivastele ja jalatsitele alla 10 euro leibkonnaliikme kohta kuus, 2007. aastal aga juba ligi 19 eurot. 2010. aastal langes leibkonnaliikme rõivastele ja jalatsitele kulutatud summa 12 eurole kuus. Seega on leibkonnad viimase majanduskriisi ajal riiete ja jalanõude ostmist edasi lükanud või soetanud neid odavamalt allahindlusi ja taaskasutuskauplusi kasutades.

Eestis toodab jalatseid ligi 20 ettevõtet

Viimasel kümnendil on Eestis aastas jalatsitootmisega tegelenud 18–24 ettevõtet. 2010. aastal oli 21 ettevõtet, kelle peategevusala oli jalatsitootmine. Jalatsite tootmine on Eestis viimasel kümnendil pidevalt vähenenud. Kui 2003. aastal toodeti üle kahe miljoni paari jalatseid, siis 2010. aastal üle miljoni paari. See teeb ühe elaniku kohta vähem kui paar jalatseid aastas.

2005.–2008. aastal imporditi Eestisse igal aastal kuus miljonit paari jalatseid ning eksporditi ligi kolm miljonit paari. 2010. aastal imporditi Eestisse 5,1 ja eksporditi Eestist 2,5 miljonit paari jalatseid.

Koguseliselt imporditakse Eestisse kõige rohkem jalatseid Hiinast. Kui 2005. aastal imporditi Hiinast kolmandik jalatsitest, siis 2010. aastal vähenes Hiina osatähtsus 18%-le. Samas päritoluriigi järgi oli Hiina osatähtsus impordis tunduvalt suurem - kaks kolmandikku. Jalatsite eksporditurgu juhtis 2010. aastal kolmandikuga Läti, millele järgnes 19%-ga Soome. Ekspordis on oluline roll ka re-ekspordil.

Võttes arvesse jalatsite toomist ja väliskaubandust jäi Eesti turule 2010. aastal 3,7 miljonit paari jalatseid ehk statistiliselt veidi alla kolme paari elaniku kohta.

Ligi pool jalatsitest müüakse rõivaste ja jalatsite spetsialiseeritud kauplustes ning kolmandik spetsialiseerimata ehk marketite ja kaubamajade tüüpi kauplustes. Eestis on ligikaudu 1000 spetsialiseerimata kauplust ning ligi 80 spetsialiseeritud jalatsite kauplust. Viimastel aastatel on arvukalt juurde loodud ettevõtteid, kelle tegevusala on jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge, sealhulgas posti ja internetimüük. Samas pole nende ettevõtete rõivaste ja jalatsite jaemüügi turuosa oluliselt suurenenud jäädes alla 10%.

Jalatsikaupluste kaubanduslik marginaal ehk kaupluste juurdehindlus kaupadele oli aastatel 2005–2008 vahemikus 60–70%. Juurdehindlus hakkas vähenema pärast 2007. aastat. 2009. aastal oli jalatsikaupluste marginaal 53%. Esialgsetel andmetel suurenes jalatsikaupluste marginaal 2010. aastal mõne protsendi võrra, kuid jäi siiski alla 60%.

Jalatsivarude müügiaeg oli 2005.–2007. aastal 90–100 päeva. 2008. ja 2009. aastal suurenes majandussurutisest tingituna jalatsite müügiaeg, 2009. aastal müüdi jalatsivaru 160 päevaga. Esialgsetel andmetel vähenes 2010. aastal jalatsikaupluste varude müügiaeg 25 päeva võrra, varud müüdi 135 päevaga.

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine