Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 28. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pimedad talved tingivad suurema aju ja silmad

Suurbritannia Oxfordi ülikooli teadlased on avastanud, et kõrgematel laiuskraadidel elavatel inimestel on suuremad silmamunad ja aju, et tulla toime vähese päikesevalgusega pikkade talvede ja pilviste päevade jooksul, kirjutavad ERRi teadusuudised.

Siiski rõhutavad uurijad, et suurem aju ei tee iseenesest veel kedagi targemaks,lisamaht tuleneb keskmisest suuremast nägemispiirkonnast ajus, et korvata valguse puudust.

Järelduste tegemiseks kasutati 1800. aastatest pärit koljusid, mida hoitakse Oxfordi ja Cambridge’i muuseumides, vaatluses kasutati põlisrahvaste koljusid Skandinaaviast Austraalia, Mikroneesia ja Põhja-Ameerikani. Mõõtmiste analüüsil ilmnes, et kõige suurema ajuga inimesed olid pärit Skandinaaviast, kõige väiksemaga aga Mikroneesiast.

Eiluned Pearce’i sõnul on kohastumuse põhjuseks Maale langeva valguse vähenemine ja talvepäevade lühenemine ekvaatorilt põhja ja lõuna suunas. Mida väiksemaks valguse tase langeb, seda suuremaks lähevad silmakoopad ja seega ka silmad. Samuti suureneb järjest kolju mahutavus, millest võib järeldada aju suuruse kasvu.

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700