Kui kõik ei klapi

Lavastuse “Jäägu meie vahele” esimene ots jättis külmaks, teise vaatuse ajal hakkas huvi kasvama ja lõppvaatust jälgides täheldasin endas isegi midagi heldimuselaadset kujunenud olevat.

Küsitavusi, kuidas seda etendust mõistma peaks, ei tekkinud – süžee oli üheselt lineaarne ja jutustav. Niisiis oli seda kerge vaadata. Kord juba tärganud uudishimu hoidis üleval huvi lõpplahenduse vastu.
Olemuslikult oli tegemist komöödiaga, kuid sellise tõsiseid teemasid lahkava komöödiaga, kus mõni koht paneb küll ehk muigama, aga suurt nalja tegelikult ei saa. Ha-ha-haa-häälitsust tegi publik tõesti vaid mõnel korral ning ega neid etteplaanitud naerutamiskohti õnneks suurt rohkem ka ei olnud.

Õnneks seetõttu, et mulle need tort-näkku-naljad ei istu. Vana Baskini teatri varem nähtud etenduste hulgas on poolpiinlikku komöödiamaiku rohkem olnud, nii et kartsin hullemat. Tegelikult oli “Jäägu meie vahele” täiesti tõsiselt võetav asi.
Siiski leidus piinlikke momente sealgi. Seiku, mille väljatulemist tavaelus hirmsasti häbenetakse, oli näidendisse sisse kirjutatud lausa ridamisi. Vahe oli vaid selles, et materjal iseenesest oli tõsine ning publik ei pidanud seda piinlikkust jagama, vaid sai kõrvalt vaadata.

Lugu rääkis paarisuhetest. Tegelikult sellest, millised need sugugi olla ei tohiks, sellest, kuivõrd vähe saavad inimesed aru, mida nende lähedased tegelikult vajavad, ning sellest, kui jämedaid vigu on võimalik oma käitumises ise neid aimamata teha.

Nautisin karakterite mängu. Puust ja punaseks võimendatuna mõjusid kujutatavad tegelased kohati koomilistena, kuid samas meenutasid ka mõnd tuttavat, kes samalaadsetes olukordades just nii võiks reageerida.
 Imetlesin ka näitlejaid, kes selle välja kandsid. Sedapuhku jäi mulje, et lavastajal on õnnestunud rollidesse leida inimesed, kes neisse olemuslikult sobivad. Minu eriline aplaus kuulub Raivo Rüütlile nauditava rolli eest maailmaparandajana, kes võõrad probleemid ära kuulas, enda omi aga paraku lihtsalt näha ei osanud.

Lavastus tervikuna on nii nagu ikka – ühtedele läheb teema rohkem korda, teistele vähem. Mõtlemisainet pakub see etendus tõenäolisemalt kui meelelahutust.

Alan Ayckbourn – “Jäägu meie vahele”
6/10
Vana Baskini Teater
Esietendus: 25. juulil Viljandis Kaevumäel

 

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Mari Hiiemäe

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine