Kas hirm motiveerib?

Üks võimalus on vaadata motivatsiooni äärmuste abil, millest üks on suur võimalus ja teine suur oht. Ähvardused eimotiveeri, seda teevad võimalused, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Inimesed täidavad oma ülesandeid mõlemas olukorras, kuid nende kahe äärmuse vahel on nad enamasti vähem motiveeritud. Tüüpiline töökoht paikneb
just nende kahe äärmuse keskel. Inimese isiklik risk on suhteliselt väike. Ohud
ei ole võrreldavad sellega, kui satutakse silmitsi röövliga või töötatakse tööjõudu
kuritarvitava ülemuse alluvuses. Kui teie ettevõtet ei ähvarda just suuremat sorti
katastroof, ei suuda te mingil moel tekitada piisavat ellujäämisohtu, et hoida üleval
kõrget motivatsiooni, isegi kui te seda sooviksite. Me kõik teame, et ähvarduse
kaudu motiveerimine on tupikstrateegia ja loomulikult köidab meid enam motivatsioonikõvera võimaluse pool.

Samuti on kahetsusväärne tõsiasi, et paljud ülemused kasutavad ähvardusi juhuslikult ja teadvustamata, unustades, et neil pole õigust ega tahtmist kasutada motiveerimiseks ainult hirmu. Ähvardused suruvad inimesed motivatsioonikõvera
ellujäämise poolele, eemale tõeliste võimaluste tekitatava kõrge motivatsiooni
poolest. Üldiselt võib öelda, et tsiviliseeritud töökohal on ähvardused demotiveerivad.

Enamik juhte ütleb, et nad ei kasuta kunagi ähvardusi või teevad seda haruharva.
Kuid suurem osa töötajaid väidab, et nende ülemused ähvardavad neid
regulaarselt. Töötajad tunnevad, et ülemused kasutavad oma võimu, et keelduda
andmast alluvatele võimalusi ja hüvesid ning aeg-ajalt neid aktiivselt karistada
ja neile kahju teha. Suure tõenäosusega on ka teie ettevõtte töötajad veendunud,
et nende ülemused kasutavad ähvardusi sundimaks neid tegema seda, mida ülemused tahavad.

Kui töötajad arvavad, et ülemused kasutavad ähvardamist, siis nii see ongi.
Inimeste motiveerimise (või selle üritamise) juures loeb see, mida nad tajuvad.
Nende käitumist suunab see, kuidas nad Teistmoodi motiveerimine olukorrast aru saavad. Tuleb “töötajate pea sisse pugeda”, et näha, kuidas ülemusi tajutakse – kõik sõltub sellest, mida kuuldakse ja mida sellest arvatakse.

 Enamik inimesi kuuleb järgmisi kommentaare ähvardusena

• Iga-aastased arenguvestlused, kus ülemus ütleb alluvale, mida too on valesti
teinud ja kui palju palk tõuseb.

• Rahalised preemiad ja lisatasud.

• Ka boonusprogrammid moonduvad sageli ähvardusepõhiseks motivatsiooniks.

• Mõnikord ütlevad ülemused nii: “Kui sa ei saa selle projektiga kuu lõpuks järje
peale, siis ma ei tea, mida ma direktorile ütlen. Sa ju tead, et nad otsivad võimalusi
palgakuludelt kokku hoidmiseks."

• Alati, kui edastatakse juhtkonna langetatud otsuseid, kipuvad need, keda
need otsused puudutavad, pidama neid rünnakuteks.

• Kui ülemus läheb “raske” töötaja peale endast välja, kasutab ta tavaliselt
otseseid isiklikke ähvardusi.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Osale arutelus

  • Urve Vilk, Personali Praktik

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Toosikannu puhkekeskus Käru vallas Raplamaal

Raplamaal asuv Toosikannu puhkekeskus on ideaalne peokoht nii suurematele kui ka väiksematele seltskondadele. Aga mitte ainult – Toosikannus asub Eesti esimene ja ainus loomapark ning lisaks tähtpäevade tähistamisele on see suurepärane koht asjalikele koosolekutele ja konverentsidele.

Valma Seikluspark pakub uusi võimalusi konverentsideks ja koolitusteks

Lõuna-Eestis, 55 km Tartust Viljandi suunas ja 23 km Viljandist Tartu poole asuv Valma Seikluspark avas uue kaasaegse konverentsihoone, pakkudes senisest veelgi mitmekülgsemaid võimalusi ühendada seminarid, töötoad või koolitused õhtuse lõõgastusega seikluspargis ning meeleoluka firmapeoga.

Küsitlus

Millal plaanid suvel puhata?

  • Juunis
    17%
    17%
  • Juulis
    83%
    83%
  • Augustis
    0%
    0%
  • Ei puhkagi suvel
    0%
    0%
  • Muu
    0%
    0%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara

Sekretär.ee uudiskirjaga liitumine