3. august 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas tööandja tohib avalikustada töötaja lahkumise põhjuse?

Töösuhte ajal lasub töötajal ja tööandjal kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad teise poole mainet või põhjustavad kolmandate isikute usaldamatuse tööandja või töötaja vastu. Ajakiri Personali Praktik selgitab, kuidas toimida pärast töösuhte lõppu.

Lugesin hiljuti ühest töölepingust järgmist: “Kui töötaja tööleping öeldakse erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel, võib tööandja avaldada töötajaga

seotud informatsiooni vastavalt oma äranägemisele”. Mis on sellise kokkuleppe

eesmärk või kas tööandja on endale lepinguga võetud õigust ka kasutanud?

Tööandja esindaja selgitas, et ta peab blogi, mida loevad ka teised temaga samas

valdkonnas tegutsevad tööandjad ning on igati normaalne, kui nad vahetavad infot: näiteks mis põhjusel isik töölt ära läks, et teine tööandja sama viga ei teeks ja seda isikut enda juurde tööle ei võtaks.

Lõpetuseks lisas ta, et töölepingu seadus (TLS) sellist kokkulepet ju ei keela.

Ega otseselt keelagi, kuid töösuhte ajal lasub tööandjal TLS-i § 28 järgi muu hulgas kohustus austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhikohustusi. Töötaja kui isiku ja temaga seotud andmete

kogumine, säilitamine ja avaldamine on reguleeritud isikuandmete kaitse seaduses (IKS), mis kohaldub ka töösuhetes.

Eelnevalt näitena esitatud kokkulepet töölepingus ei saa vaadelda töötaja antud

nõusolekuna, sest nõusolek ei olnud ajendatud vabast tahtest, vaid oli tööandja

pakutava töölepingu n-ö tüüptingimus. AKI juhises tõdetakse, et tööandjatele

tekitab probleeme see, kui töötaja isikuandmeid küsivad tööandjalt just muud

eraõiguslikud isikud. Näiteks tööandja klient või töötaja endine või uus tööandja.

Töötaja endine tööandja võib soovida infot näiteks seoses konkurentsipiiranguga.

Seejuures TLS-i § 27 kohaselt on konkurentsipiiranguga seoses info andmise

kohustus töötajal, mitte teistel isikutel. Endise töötaja isikuandmed (nt iseloomustus, töölt lahkumise asjaolud) võib uuele tööandjale anda vaid endise töötaja selgelt väljendatud nõusolekul.

Erandina võib endise töötaja nõusolekuta väljastada nii endisele kui ka tulevastele

tööandjatele infot, mis ei ole töötaja isikuandmed, nt osakonna või ametikoha

tööülesannete kirjeldus.

Töötajat puudutavate andmete avaldamine Internetis on vaadeldav andmete

edastamisena avalikkusele. See tähendab, et ka kõigile ligipääsetavas blogis, foorumis, kodulehel, ajalehes ei saa ega tohi avaldada töötaja andmeid

tema nõusolekuta.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Meeli Miidla-Vanatalu, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700